Eestis on esimese vaktsiinidoosi saanud 10 972 tervishoiuastutute töötajat

Kahe nädala jooksul on vaktsineerimisi teinud sada tervishoiuteenuse osutajat, sh on vaktsineerimisi tehtud 71 perearstiabiasutuses (kus on vaktsineeritud valdav osa kõigi Eesti perearstikeskuste töötajatest), 21 haiglas, kahes kiirabiasutuses, kolmes eriarstiabiasutuses ja kolmes õendusabiasutuses.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et esimeste tarnetega saabunud vaktsiinidega on praeguseks vaktsineeritud esimese doosiga valdav osa perearstikeskuste töötajatest, ligikaudu 40 protsenti haiglavõrgu arengukava haiglate töötajatest ning ka esimesed hooldekodude elanikud ja töötajad.

Järgmiste nädalate prioriteet on Kiige sõnul hooldekodude töötajate ja elanike ning haiglate õendushooldusosakondade patsientide vaktsineerimine, kuna nakatumise korral on nendel inimestel väga suur risk vajada haiglaravi. Samuti jätkub tervishoiutöötajate vaktsineerimine.

Kolmapäeval oodatakse esimest Moderna koroonavaktsiini tarnet

Tervishoiuasutused on teinud tänaseks terviseametile vaktsiinitellimusi 5345 vaktsiinidoosi ulatuses, mida kasutatakse põhiosas nädala esimeste päevade jooksul.

Kolmapäeval, 13. jaanuaril on Eestisse oodata ka COVID-19 Vaccine Moderna vaktsiini esimest tarnet, milles on 1200 vaktsiinidoosi.

Pfizer/BioNTech lepingu alusel on Eestile kokkulepitud 603 876 doosi (301 938 inimese vaktsineerimiseks), millele lisaks taotleb Eesti vähemalt 250 000 vaktsiinidoosi (125 000 inimesele). Täiendavate vaktsiini koguste osas on Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel läbirääkimised käimas.

Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 177 726 doosi vaktsiini. Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega.

Kuna vaktsiinikogused on piiratud, vaktsineeritakse esmalt riskirühmad

Kuna Eestisse jõudvad vaktsiinikogused on esialgu piiratud, siis on koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga juba suvel määratletud riskirühmad, kellele tuleb võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras.

Riskirühmad on:

• tervishoiuasutuste töötajad, kuna COVID-19 haigetega kokkupuute tõttu on neil suurem risk nakatuda ning vaktsineerimine aitab tagada tervishoiusüsteemi toimepidevuse;
• hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud;
• 70-aastased ja vanemad inimesed ning teatud krooniliste haigustega inimesed, kelle puhul võib COVID-19 haiguse kulg olla raskem;
• elutähtsate teenuste osutajad ja teised eesliini töötajad;
• niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiini, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale.

Kõrge ea või tervise tõttu riskirühma kuulujaid hakatakse kaitsesüstima jaanuari lõpus

Tanel Kiik märkis, et praegu teadaolevad vaktsiinitarned võimaldavad alustada kõrge ea või tervise tõttu riskirühmas olevate inimeste vaktsineerimisega perearstikeskustes jaanuari lõpus ning põhiosas lähikuudel.

Täpsemat infot riskirühmade vaktsineerimise kohta saab Kiige sõnul anda paari nädala jooksul, kui selgunud on Eestisse saabuvate vaktsiinikoguste uuendatud numbrid.

“Riskirühma kuuluvate inimestega hakatakse võtma ühendust järk-järgult, inimesed ise kuskile pöörduma ei pea,” kinnitas sotsiaalminister.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.