Eesti Kiirabi Liidu juht dr Lilian Lääts märkis, et käimasolev pandeemia on eriti teravalt näidanud, et ka kiirabi süsteemis on õendustöötajate puudus. “Lisa praktikakohtade loomisega suureneb tõenäosus, et tulevased spetsialistid leiavad just kiirabitöö olevat enda kutsumuse,” avaldas ta lootust.
“Kiirabi on koht, kus eriti noored leiavad piisavalt väljakutseid ja adrenaliini ning meil on hea meel, et allkirjastatav leping suurendab meie baasides praktikal käivate tulevaste kolleegide hulka. Sellega tagame haiglaeelse meditsiiniabi jätkusuutlikkuse ja pideva arengu,” lisas dr Lääts.
Konsensusleppega võtavad osapooled endale kohustuse rakenduskõrghariduses õdede põhiõppe ja teiste prioriteetsete erialade – farmatseutide, tegevusterapeutide, bioanalüütikute, radioloogiatehnikute ja füsioterapeutide õppekohtade arvu suurendamiseks, tulevastele tervishoiutöötajatele praktikakohtade ja juhendajate kindlustamiseks ning praktika kvaliteedi tõstmiseks.
Uus lepe näeb ette, et haridus- ja teadusministeerium tagab õppekohtade rahastamise kokkulepitud mahus. Vastuvõtu taseme suurendamiseks 700 üliõpilaseni aastas esitavad haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium riigi eelarvestrateegia koostamisel lisaraha taotluse kokku ca 15,1 miljoni euro ulatuses.
Sotsiaalministeerium kutsub kokku tervishoiu kutsealade koolituskomisjoni, mis vaatab rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe koolitusmahud iga-aastaselt üle.
Sotsiaalministeerium rahastab aastatel 2022–2023 õdede põhiõppe tööpraktika juhendamist läbi Euroopa Liidu kriisirahastu REACT-EU toetusmeetme ning praktikabaasid tagavad üliõpilastele õppepraktika kohad ja juhendajad vastavalt õppekohtade arvule.
Haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium analüüsivad koos partneritega erinevaid praktika rahastamise võimalusi, et rakendada alates 2024. aastast praktika kvaliteeti tõstev ning juhendajaid ja õppureid motiveeriv praktika rahastuse süsteem.