Tipptasemel vähiravi

Kliinikumi vähikeskuse direktori dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul on akrediteerimisprotsessi läbimine parim võimalus saada kõikehõlmav ülevaade vähivaldkonna hetkeseisust keskuses, enda võrdlemiseks teiste Euroopa haiglatega ning väga detailse Euroopa tipptasemest lähtuva arengukava koostamiseks.

„Akrediteerimisprotsessi tulemusena oleme saanud kinnituse, et meie tegevus on kooskõlas Euroopa vähiravi parimate standarditega ehk siis kliinikumis patsientidele pakutav vähiravi on võrreldav teiste Euroopa tippkeskustega,“ rääkis dr Kõrgvee.

Esimest korda akrediteeriti Tartu Ülikooli Kliinikum OECI poolt 2015. aastal. „Tol korral saadud tagasiside sisaldas lisaks suurele tunnustusele ka kitsaskohtade esile toomist, mille arendamine oli kõrge tähtsusega ja meile kohustuslik parima vähiravi  tagamiseks,” tõi dr Kõrgvee välja.

“Korduva akrediteerimise ajaks oli OECI soovituste alusel loodud näiteks vähikeskus kui erialadeülene struktuuriüksus, mille eesmärgiks on siduda vähiravi erinevad etapid ühtseks tervikuks ning tagada vastavus riiklikele ja rahvusvahelistele kvaliteedistandarditele. Märkimisväärselt on arendatud vähiravi osutamist toetavaid IT-süsteeme, samuti suurendatud kliiniliste uuringute mahtu ning koostööd ülikooliga ja teiste haiglatega nii Eestis kui Euroopas,“ tutvustas vähikeskuse direktor.

Dr Kõrgvee tundis heameelt, et akrediteerimisprotsessi käigus pälvisid eraldi tunnustuse kliinikumi vähivaldkonna motiveeritud ja tipptasemel spetsialistid, diagnostikaüksused, ennetusprogrammid, kliiniliste uuringute keskus ning aktiivne ja kaasatud patsientide nõukoda. Samuti rõhutati eraldi kliinikumi kui Eesti ainukese ülikoolihaigla olulist rolli järelkasvu koolitamisel ning vähivaldkonna arendus- ja teadustegevuse eestvedamisel ning ainukese vereloome tüvirakkude siirdamise keskusena Eestis.

Vähijuhte on aasta-aastalt üha rohkem

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhi dr Kristiina Ojamaa sõnul on vähki haigestumine tõusuteel kogu maailmas ja nii ka Eestis. Kui aastal 2000 haigestus Eestis vähki ligikaudu 6000 inimest aastas, siis käesolevaks ajaks on see arv tõusnud ligikaudu 9000 uue haigusjuhuni aastas.

„Tervise Arengu Instituudi prognooside kohaselt on haigusjuhtude arv aastaks 2030 tõusnud koguni 11 000ni. Põhjustena on välja toodud nii elanikkonna vananemist kui ka elustiiliga seotud muutused. Hinnanguliselt ligi 40% vähkidest on ennetatavad, muutes elustiili ja harjumusi, osaledes skriiningprogrammides ning vaktsineerides teatud vähki põhjustavate viiruste vastu nagu näiteks HPV, B-viirushepatiit,” kirjeldas dr Ojamaa

“Lisaks on väga olulisel kohal vähi võimalikult varajane avastamine, kuna varases staadiumis avastatud pahaloomuline kasvaja on alati paremini ravitav. Sama oluline on diagnostika ja ravi alustamine kokku lepitud ajaliste kriteeriumide jooksul, kuna vähk on aegkriitiline haigus.“

Ta kinnitas, et mitmed eelmainitud teemad vajavad tähelepanu ja lahendusi ka Eestis. „Olen kindel, et süsteemne väline hindamine ning Euroopa kvaliteedistandarditest lähtuv arendustegevus aitavad kaasa murekohtade kiiremale lahendusele. Akrediteerimisprotsessi läbimise kõige olulisemad eesmärgid ongi kahtluseta aidata kaasa iga ennetatava vähi ennetamisele ning pakkuda parimat ravi ja patsiendikogemust igale vähipatsiendile kliinikumis,“ sõnas dr Ojamaa.

Dr Ojamaa lisas, et palju on igaühe enda teha, et vähki mitte haigestuda, samas on järjest lisandumas ka haiguse kulgu muutvaid raviviise ja tänapäeval võib pahaloomulist kasvajat sageli pidada juba krooniliseks haiguseks.