Uudis

Kõrgenenud kolesterool pole naljaasi: hüperkolesteroleemia vajab kiiret diagnoosimist ja ravi

Dr Oluwabunmi Temitayo Awe ja prof Margus Viigimaa.Foto: Raul Mee/Põhja-Eesti Regionaalhaiga

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas läbi viidud düslipideemiate ehk vere kolesteroolisisalduse suurenemise uuring kinnitab, et hüperkolesteroleemia esinemissagedus on Eestis kasvanud. Uuring kinnitab ka kombineeritud ravi kasutegurit ning toob välja kitsaskohad kõrgenenud kolesterooliga patsientide ravimisel.

Hüperkolesteroleemia ehk kõrgenenud kolesterool on kogu maailmas aladiagnoositud. Nii on näiteks Ameerika Ühendriikides üles leitud vaid 1–2% hüperkolesteroleemia haigetest, sageli avastatakse haigus muude uuringute käigus. Kardioloogid peavad aga väga oluliseks haigus võimalikult varakult diagnoosida, sest see on suureks riskiks südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemisel.

“Hüperkolesteroleemiaga on inimesel infarkti risk umbes kakskümmend korda kõrgem kui võrrelda nendega, kellel kolesterooli näitajad on normis,” rõhutas regionaalhaigla kardioloog prof Margus Viigimaa.

Viimase kümne aasta jooksul peetaksegi aina olulisemaks sellise diagnoosiga patsientidel kiiresti ravi alustada. Senini üsnagi kesised ravivõimalused on viimaste aastate jooksul oluliselt täienenud: lisandunud on bioloogiline ravi, mida kombineeritakse statiinraviga. Prof Viigimaa sõnul annab selline kombineeritud ravi ka väga häid tulemusi hüperkolesteroleemia patsientidel.

Olukord kolesteroleemia raviga Eestis

Eestis on kolesteroleemia ravi edendamisel viimastel aastatel tehtud mitu olulist sammu. Prof Viigimaa eestvedamisel on loomisel haiglatevaheline hüperkolesteroleemia register, kardioloogide selts on koostamas perekondliku hüperkolesteroleemia ravi standardeid. Lisaks analüüsiti regionaalhaiglas läbi viidud uuringus haigete ravisoostumust ja statiinraviga kombineeritud bioloogilise ravi mõju düslipideemia ravis.

Nimelt viis Nigeeria päritolu dr Oluwabunmi Temitayo Awe prof Viigimaa juhendamisel tehnikaülikooli e-tervise õppekava magistriprogrammi raames regionaalhaiglas läbi retrospektiivse uuringu, mis võttis vaatluse alla 2140 regionaalhaigla patsienti ajavahemikus 01.01.2013 kuni 01.01.2020, kellel oli esmaseks või kaasuvaks diagnoosiks düslipideemia või kellel ei olnud diagnoositud düslipideemiat, kuid vere LDL-kolesterooli väärtused ületasid 5 mmol/L.

Analüüsiti regionaalhaigla terviseinfosüsteemi ja retseptikeskuse andmeid. Valimi patsiendid jäid vanusesse 18–70 eluaastat. Valimisse kuulunud 2140 patsiendil oli antud ajavahemikus välja kirjutatud vähemalt üks lipiide alandava ravimi retsept ja viiel patsiendil oli välja kirjutatud PCSK9 inhibiitor lisaks maksimaalsele statiini ja ezetimiibi doosidele.

“Ravisoostumust mõõdeti selle põhjal, milline oli retseptide alusel ravimite väljaostmise määr aasta jooksul, patsiendid jaotati ravisoostumuse järgi erinevatesse gruppidesse,” kirjeldas prof Viigimaa uuringumeetodit.

Uurijaid huvitas, kas patsientide ravisoostumust mõjutavad ka näiteks sellised näitajad nagu vanus, sugu, esmane diagnoos ja kaasuvad haigused. Selle hindamiseks viidi läbi mitmemõõtmeline lineaarne regressioonianalüüs.

Kombineeritud ravi kasutegur

Uuringust selgus, et kõige enam kasutatavad lipiidide sisaldust alandavad ravimid on statiinid (rosuvastatiin ja atorvastatiin). “Meie uurimistöö viis järeldusele, et vaatamata korrektsele statiinravile patsiendid paraku ei saavuta sellise raviga eesmärkväärtust ning vajalik oleks bioloogilise ravi lisamine raviskeemi,” nentis prof Viigimaa.

Kinnitust saadi ka maailmakirjanduses viidatud kombineeritud ravi efektiivsusele LDL-C kolesterooli langetamisel. Patsientidel, kellele kirjutati lisaks maksimaalsetele statiini ja ezetimiibi doosidele välja ka uus bioloogiline ravim PCSK9 inhibiitor, saavutati täiendav LDL-C kolesterooli langus 61%.

Geneetilise perekondliku hüperkolesteroleemia patsientide LDL-kolesterool langes rohkem kui ainult kliinilise perekondliku hüperkolesteroleemia patsientidel. Oluline on siinkohal märkida, et efektiivsel bioloogilisel ravil kõrvaltoimed praktiliselt puuduvad, samas statiinid on osadele patsientidele raskesti talutavad.

Pea pooltel on ravisoostumus kõrge

Kuigi ravisoostumus tervikuna oli uuritavatel patsientidel madal, üllatas prof Viigimaad siiski saavutatud tulemus. Ravisoostumust hinnati järgmiselt – kõrge ravisoostumuse korral oli 80–100% ravimitest kasutatud, keskmise korral 40–79% ja madalaks hinnati alla 39%. Tulemused näitasid üllatavalt, et praktiliselt pooled, 44% patsientidest olid kõrge ravisoostumusega. “Eeldasin, et ravisoostumus on tunduvalt viletsam,” sõnas prof Viigimaa.

Uurimuse üheks eesmärgiks oligi välja selgitada potentsiaalselt ravisoostumatud patsiendid, et neile saaks tulevikus rakendada ravisoostumust parandavaid strateegiaid. Uuringust selgus, et vanus, diagnoos ja osakonnad mõjutasid ravisoostumust. Nii näiteks oli kõrgem ravisoostumus noorematel, vanusevahemikus 20–34 aastat, skeleti-lihassüsteemi ja sidekoe haigustega ning infektsioonhaigustega ravil olnud patsientidel, madalam oli 65aastastel ja vanematel ning seedesüsteemi haigustega inimestel.

“Kokkuvõtvalt võib öelda, et hüperkolesteroleemia ravivajadus on suur ja neid haigeid on palju. Kahjuks suur protsent selle haigusega inimestest ei olegi kunagi käinud kardioloogi või sisearsti vastuvõtul, neil puudub düslipideemia diagnoos ning nad sattusid valimisse juhuslikult vaid seetõttu, et olid mõne muu haigusega haiglas ravil,” ütles prof Viigimaa. Ka see fakt kinnitab muu maailma praktikat, et sageli avastatakse haigus n–ö juhuslikult.

Lähtuvalt käesoleva uuringu tulemustest on regionaalhaiglas mitu jätku-uuringut plaanis. Kindlasti võetakse luubi alla need patsiendid, kellel puudub düslipideemia diagnoos ning kes statiine ei võta, aga kelle halva kolesterooli tase on väga kõrge.

Koos kardiointensiivravi osakonna arsti Martin Sergiga uuritakse ägeda müokardiinfarktiga haigeid, kes on viimase kolme aasta jooksul regionaalhaiglasse toodud ning kelle LDL-C kolesterool on kõrgem kui 5.

“Selliseid patsiente on valimis 151, neist mitmed päris noored, me hakkame analüüsima, kas neil oli eelnevalt düslipideemia diagnoos ning kas nad said statiinravi. Meid huvitab, kui  paljud neist võiksid olla perekondliku hüperkolesteroleemia patsiendid,” tutvustas prof Viigimaa.

Prof Margus Viigimaaga vestles Stina Eilsen, artikkel ilmus ajakirjas Meditsiin Fookuses.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.