Vanusegruppide vaates on seis endine: nooremad kui 20-aastased moodustavad vähem kui 6 protsenti ja vanemad kui 60 eluaastat 17 protsenti nakatunutest.

Haiglaravil on 15 inimest, neist 4 vajab intensiivravi. Kahe intensiivravil viibiva patsiendi seis on kriitiline.

Test tehakse ennekõike haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimesi, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Testimise vajalikkuse otsustab perearst, kes suunab patsiendi proovivõtmisele.

Perearstidele on antud juhised, kuid lõplik otsus on alati perearsti arstlik otsus, mille ta teeb tundes oma nimistu patsiente, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haiguseid.

Juhuvalimi alusel testitakse lisaks haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid ja hoolekandeasutuste töötajaid, et hoida ära viiruse levik tervishoiu- ja hooldekandeasutustesse ning politsei, päästeameti ning teisi COVID-19 leviku tõkestamisega seotud inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Häirekeskuse ja kiirabi ülekoormatuse tõttu võib kiirabil teenindada abivajajaid nüüd ka kaheliikmelistes brigaadides. See annab võimaluse säästa kurnatusest häirekeskuse ja kiirabi töötajaid, kelle koormus viimasel ajal oluliselt suurenenud.

Sümptomite (köha, palavik) avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon 1247.

Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Testi vajalikkust hindab arst ning seda tehakse tervislikel näidustusel. Kui inimene haigestub, siis peaks ta igal juhul püsima kodus ja võimalusel teavitama haigestumisest inimesi, kellega ta on olnud viimastel päevadel lähikontaktis.

Kergete sümptomitega, nagu köha, väike palavik, tuleb püsida kodus ja vajadusel leevendada sümptomeid soovitatavalt käsimüügiravimitega.