Uudis

Koroonasurm? Või siiski mitte? Registri juht selgitab, millal märgitakse surma põhjuseks COVID-19

Üldjuhul märgitakse surmateatisele rohkem kui üks diagnoos ja nii käitutakse ka COVID-19 patsientide puhul.Foto: Shutterstock

Üsna tihti tuleb ette, et inimene on põdenud mitut haigust ning sel juhul on arstidel vaja otsustada, missugune haigustest on põhjustanud surma. Millal märgitakse surmatunnistusele nii-öelda põhihaigus, millal COVID-19 või koguni mitu haigust, selgitas Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juht Gleb Denissov.

Üldjuhul märgitakse Denissovi sõnul surmateatisele rohkem kui üks diagnoos ja nii käitutakse ka COVID-19 patsientide puhul.

“Patsiendil võib olla enne nakatumist kroonilisi haigusi, mis ei põhjustanud tema surma. Küll aga peetakse viiruste puhul oluliseks pärast nakkust märkida surma põhjuse teatisele kopsupõletikku ja muid viiruse poolt põhjustatud seisundeid,” ütles Denissov.

Ta toonitas, et kõige olulisem on pöörata tähelepanu surma algpõhjusele, mis valitakse surma põhjuste registris vastavalt WHO reeglitele. Nende reeglite kohaselt on surma algpõhjus haigus või vigastus, mis algatas vahetult surmale viivate haigusseisundite jada.

WHO koostas COVID-19 jaoks eraldi klassifikatsiooni koodi ja väljastas juhendid COVID-19 patsientide surma põhjuse dokumenteerimiseks ja algpõhjuse valimiseks. Täpsemalt saab seda vaadata siit.

Denissov tõi veel välja, et kuna COVID-19 riskirühmas on eakad, siis mitme haiguse märkimine surma põhjuse teatisele on üsna loomulik. Sellistel juhtudel võib surma algpõhjuse valimine sõltuda surma vahetust põhjusest. Näiteks tõi Denissov juhu, kus kadunuke põdes vähki metastaasidega peaajus. Sel juhul märgitakse surma algpõhjuseks vähk (vähikolle ajus), mitte COVID-19, kuid ka viiruse kohta tehakse märge surmateatisele.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.