Uudis

Koroonat hakatakse testima rohkematel, eelduseks perearsti saatekiri

Koroonaviiruse drive-in proovide võtmine eelmisel nädalal Kuressaare Haiglas.Foto: Kuressaare Haigla / Facebook

Riik hakkab ühes erasektoriga tegema senisest rohkem koroonaviiruse teste, aga eelduseks on perearsti saatekiri – päris kõiki siiski ei testita.

Synlabi laboris suudetakse ööpäevas analüüsida umbes 500 koroonaviiruse testi. Uueks nädalaks on see arv kahekordistunud ja sealt edasi veelgi suurem, sest neljapäevast algab riigi ja erasektori koostöö laialdasemaks testimiseks, vahendas kolmapäeval “Aktuaalne kaamera”.

“Patsient, kes tunneb ennast halvasti või kellel on ägeda respiratoorse viiruse sümptomaatika, võtab ühendust perearstiga ehk siis läbi esmatasandi. Perearst siis otsustab, et kui patsient kuulub riskirühma – riskirühma kuuluvad üle 60-aastased – või kui tal on krooniline haigus lisaks viiruse sümptomaatikale, siis sel juhul teeb perearst tellimuse,” kirjeldas Synlabi Põhja-Euroopa regiooni tegevjuht Rainar Aamisepp ERR-ile edasist korraldust.

Kes täpsemalt on need, kellele edaspidi testi tegema hakatakse, selgub neljapäeval.

Terviseamet andis öösel teada, et testimise vajalikkuse otsustab arst. “Arstidele on antud juhiseid, kus on ära toodud riskigrupid, kelle puhul on testimine haigestumise korral soovitatav. Keda perearst testile lõpuks tegelikult suunab, on alati tema arstlik otsus,” teatas terviseamet.

Kui perearst on saatekirja väljastanud, võtab Synlab ise inimesega ühendust ja juhendab, mida edasi teha. Proovide võtmiseks luuakse üle Eesti esilalgu seitse drive-in testimispunkti, nagu oli mõnda aega Kuressaares.

Kiige sõnul on 10 000 kuni 12 000 testi veel varus, ent sel nädalal peaks 20 000 testi lisaks tulema ja järgmisel nädalal veel mitukümmend tuhat. Eesti laborite võimekus on teha lähikuudel 50 000 kuni 60 000 koroonaviiruse testi, ütles minister “Aktuaalsele kaamerale”

Miks kõiki ei testita? Terviseamet annab aru

Terviseameti teatel oli iga koroonaviiruse kahtlusega inimese testimine asjakohane sel hetkel, kui püüdsime takistada viiruse Eestisse sissetoomist, et võimalikud haigusjuhud võimalikult kiiresti tuvastada, nakatunud inimesed isoleerida ja vältida viiruse edasist levikut.

Selleks, et tervishoiusüsteem suudaks raskelt haigestunud patsiente vastu võtta, tulebki terviseameti hinnangul nüüd keskenduma viiruse leviku aeglustamisele, raskete juhtumite õigeaegsele avastamisele ning ravile. Ennekõike peame kaitsma suuremas riskis olevaid haavatavaid rühmi.

Veel märgib amet, et testimise tulemus ei anna inimesele vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, sest spetsiifiline ravi puudub ja on võimalik vaid leevendada sümptomeid.

Testitakse eeskätt koroonaviiruse tõttu haiglaravil olevaid inimesi, riskirühma kuuluvaid inimesi (eakad, kroonilised haiged, nõrga immuunsüsteemiga inimesed, tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste töötajad) ning juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, politsei, päästeameti töötajaid ning teisi – nö eesliinil olevaid inimesi, kes on töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Tervishoiu ressursid on piiratud. Testimiseks vajalikud testimiskomplektid ja isikukaitsevahendid on kogu maailmas otsa saamas. Seepärast peame kasutama olemasolevaid ressursse säästlikult, et neid jätkuks pikemaks ajaks, lisas terviseamet.

“Ilma haigustunnusteta inimeste testimine lihtsalt selleks, et anda neile turvatunne ei ole otstarbekaks, kuna võib anda valenegatiivse tulemuse, tulemus näitab olukorda vaid konkreetsel ajahetkel ega pruugi välistada nakatumist,” märgib amet veel.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses