Uudis

Koroonavastase ninasprei tõhusus seati küsimärgi alla

Ternespiimapõhine ninasprei ei ole ravim ega vaktsineerimise aseaine - see on täiendav moodus koroonaviirusega nakatumise ärahoidmiseks. Tegemist on loodusliku preparaadiga, kus ühekordsel manustamisel viiakse ninaneeldu 80 mg veise antikehi.Foto: Shutterstock

Juba pool aastat on Eesti apteekide lettidel ninasprei BioBlock, mille kohalikud teadlased töötasid välja veise antikehade baasil. Vaimustushüüete asemel võib aga internetis kohata toote aadressil üha sagedamini pigem kahtlusi ja kriitikat.

ETV+ saade “Insight” uuris, mida preparaat endast kujutab – kas tõhusat kaitsevahendit või edukat reklaamprojekti, vahendab ERR.

Ravimiamet küll kiitis preparaadi müügi heaks, kuid ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla sõnul teab igaüks, et õunte söömine on kasulik, aga kui keegi väidab, et õunad aitavad näiteks vähi vastu, peab ta seda tõestama. Selleks on vaja läbi viia uuringud. “Me teame, et sprei sisaldab antikehi, mis laboritingimustes tapavad viiruse, aga me ei tea, kuidas see toimib inimese organismi sattudes,” selgitab Uusküla.

Tartu ülikooli professor, üks ninasprei loojaid Mart Ustav rõhutab, et sprei ei ole ravim, vaid profülaktiline vahend, mis ennetab haiguse teket. “Kui pesete seebiga käsi, siis te ei eemalda lihtsalt mustust kui niisugust, vaid inaktiveerite seebis leiduvate detergentide abil viirusi ja baktereid ning ennetate sel moel infektsiooni tekkimist teie organismis. Spreis leiduvad antikehad võib liigitada biotsiidide alla, mis inaktiveerivad viirusi. Mina liigitaksin selle profülaktiliseks vahendiks.”

Farmakoloogia instituudi tudengi, proviisor Aleksei Morgunovi arvates aga ei saa väita, nagu ennetaks ninasprei haiguse teket, kuni seda pole kinnitanud inimkatsed. “Ühest küljest nad ütlevad, et see pole ravim, vaid täiendav profülaktiline meede. Teisest küljest pidavat see aitama haigust ennetada, seega on sisuliselt ravim. Kuid preparaati, mida pole ravimiks tunnistatud, ei saa ravimiks nimetada. Öelge siis, et tegite lihtsalt ninasprei.”

“Me ei ütle, et see on ravim, sest veise antikehad ei satu inimese verre, vaid toimivad tema nina limaskestal. Kuid ma võin kinnitada, et antikehad inhibeerivad viirust ja järelikult takistavad infektsiooni,” teatab Ustav.

“Lisaks ninale võib viirus tungida organismi läbi suu ja silmade limaskesta. Seega on teisigi kohti, kust viirus organismi satub. Kui loota ainult sellele tootele, siis see meid viiruse käest ei päästa,” märgib Uusküla. Tema sõnul peab iga inimene mõistma, et tegemist ei ole ravimiga. Ninasprei omadused ei ole tõestatud ning seda võib kasutada lisavahendina, kuid viiruse eest see ei päästa.

Et i-le punkt panna, võttis Mart Ustavi firma Icosagen Tartu Ülikoolilt loa inimkatsete läbiviimiseks. Uuringus osaleb üle kolmesaja inimese. Ravimiamet aga tänaseks veel uuringutest kuulnud pole.

Katsete läbiviimisest hoolimata ei muutu ka võlusprei ravimiks. “Me ei muuda inimese immuunsüsteemi. Ravim peaks seda tegema. Meie eesmärgiks on viiruse valkude vastu suunatud antikehad. Me ei loo mehhanismi, millel oleks raviefekt,” selgitab Ustav.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.