Tartu ülikooli professor, üks ninasprei loojaid Mart Ustav rõhutab, et sprei ei ole ravim, vaid profülaktiline vahend, mis ennetab haiguse teket. “Kui pesete seebiga käsi, siis te ei eemalda lihtsalt mustust kui niisugust, vaid inaktiveerite seebis leiduvate detergentide abil viirusi ja baktereid ning ennetate sel moel infektsiooni tekkimist teie organismis. Spreis leiduvad antikehad võib liigitada biotsiidide alla, mis inaktiveerivad viirusi. Mina liigitaksin selle profülaktiliseks vahendiks.”
Farmakoloogia instituudi tudengi, proviisor Aleksei Morgunovi arvates aga ei saa väita, nagu ennetaks ninasprei haiguse teket, kuni seda pole kinnitanud inimkatsed. “Ühest küljest nad ütlevad, et see pole ravim, vaid täiendav profülaktiline meede. Teisest küljest pidavat see aitama haigust ennetada, seega on sisuliselt ravim. Kuid preparaati, mida pole ravimiks tunnistatud, ei saa ravimiks nimetada. Öelge siis, et tegite lihtsalt ninasprei.”
“Me ei ütle, et see on ravim, sest veise antikehad ei satu inimese verre, vaid toimivad tema nina limaskestal. Kuid ma võin kinnitada, et antikehad inhibeerivad viirust ja järelikult takistavad infektsiooni,” teatab Ustav.
“Lisaks ninale võib viirus tungida organismi läbi suu ja silmade limaskesta. Seega on teisigi kohti, kust viirus organismi satub. Kui loota ainult sellele tootele, siis see meid viiruse käest ei päästa,” märgib Uusküla. Tema sõnul peab iga inimene mõistma, et tegemist ei ole ravimiga. Ninasprei omadused ei ole tõestatud ning seda võib kasutada lisavahendina, kuid viiruse eest see ei päästa.
Et i-le punkt panna, võttis Mart Ustavi firma Icosagen Tartu Ülikoolilt loa inimkatsete läbiviimiseks. Uuringus osaleb üle kolmesaja inimese. Ravimiamet aga tänaseks veel uuringutest kuulnud pole.
Katsete läbiviimisest hoolimata ei muutu ka võlusprei ravimiks. “Me ei muuda inimese immuunsüsteemi. Ravim peaks seda tegema. Meie eesmärgiks on viiruse valkude vastu suunatud antikehad. Me ei loo mehhanismi, millel oleks raviefekt,” selgitab Ustav.