Veidi alla poole kõikidest surmadest – 8363 surmajuhtu – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest. Seda on 661 võrra rohkem kui aasta tagasi. Surmapõhjuste arvult järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3688 inimest, ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mille tõttu suri 956 inimest. Nii kasvajatest kui ka õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv jäi varasema aastaga samale tasemele.

Eraldi väljatoomist väärivad otseselt alkoholist põhjustatud surmad ning õigeaegse ja tulemusliku meditsiinilise sekkumise (sh sekundaarne preventsioon ja ravi) abil välditavad surmad. 2021. aastal jätkus juba varem alanud alkoholist tingitud surmade arvu suurenemine: möödunud aastal registreeriti 695 alkosurma, mida on 76 võrra rohkem kui aasta tagasi.  Välditavaid surmasid oli 2418, mida on 228 võrra rohkem kui 2020. aastal. 

Rahvastiku vanuskoosseisu arvesse võtvate vanusestandarditud suremuskordajate analüüs näitas, et 2010. aastast languses olnud üldsuremuse, õnnetusjuhtumitest, mürgistustest ja traumadest  ning otseselt alkoholist tingitud suremuse trend on pöördunud tõusule.

Alates 2018. aastast on meestel alkoholist tingitud suremus suurenenud 11% aastas, naistel alates 2017. aastast 13% aastas. Samas on kasvajatest põhjustatud suremus jätkuvalt langustrendis. Erakordne on ka pikaajaliselt langustrendis olnud imikusurmade (alla 1-aastased lapsed) arvu kasv 19-lt 29-le 2021. aastal, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta suurenes 1,45-lt – 2,20-ni.