Teadlaste eesmärk oli tuvastada Eesti Haigekassa koostatud juhuvalimi alusel uuringusse kutsutud inimestel koroonaviiruse antikehade olemasolu veres. Seda hinnati SYNLABis ELISA meetodiga. Antikehade olemasolu näitab, et inimene on koroonaviirusega kokku puutunud. Teadlaste hüpotees oli, et viirushaigust põdenud inimeste hulk Eestis on suurem, kui seda näitab ninaneeluproovil põhinev riiklik statistika.
Kahe piirkonna uuringu tulemused kinnitasid hüpoteesi
KoroSero-EST-1 uurimisrühma tööd juhtiv Tartu Ülikooli lastenakkushaiguste assistent ja Tartu Ülikooli Kliinikumi pediaatria eriala arst-õppejõud Piia Jõgi ütles, et Järveotsa perearstikeskuse patsientide hulgas oli koroonaviiruse levimus 1,4% ja Kuressaare perearstikeskuse patsientide hulgas 6%.
See tähendab, et Tallinnas on kolm inimest 200 ja Saaremaal kuus inimest 100 koroonaviirusega kokku puutunud. Andmeid analüüsides leiti, et koroonaviiruse levimus oli Tallinnas kümme ning Saaremaal kolm ja pool korda suurem, kui näitab riiklik statistika.
„Näiteks Saaremaal on riiklikult registreeritud haigestumus koroonaviirusesse 167 juhtu 10 000 elaniku kohta, aga antikehade uuringu põhjal on see number 597 juhtu 10 000 elaniku kohta,“ kirjeldas Jõgi. Siinkohal tuleb aga teada seda, et riiklikult registreeritakse haigusjuhte ninaneelust võetud PCR-proovide põhjal ja sellega saab kindlaks teha inimese, kes on parajasti koroonaviirusesse haigestunud. Seroloogilised testid näitavad, et inimene on koroonaviirusega kokku puutunud mõni aeg tagasi ja selle tagajärjel on tekkinud antikehad.
Uuringust nähtus, 80% antikehadega inimestel ehk seropositiivsetel ei olnud haigussümptomeid ja 56% seropositiivsetest ei olnud teadaolevat kontakti COVID-19 haigega. Nii tõdes vaid 20% antikehadega inimestest, et neil on olnud mõni koroonaviiruse sümptom, näiteks kõrge palavik, nohu, iiveldus, kurguvalu, kõhulahtisus või valu rinnus.
Teise viiruselaine oht