“Kui teilt sealt ninakaapest seda sisaldist võetakse, siis kui seal on ühes mikroliitris üks viiruspartikkel, siis leiab PCR-test selle üles. Võib-olla see üks partikkel on ja ta teile midagi ei tee, teda on lihtsalt nii vähe,” selgitas Maimets.

Maimetsa sõnul on rida artikleid, mis tõepoolest ütlevad, et vähem kui tuhat partiklit mikroliitris ei ole kliiniliselt oluline, see tähendab, et ei tekita kliinilist pilti ega viiruse levikut. Siiski rõhutas rakubioloog, et veel ei ole lõplikku selgust, kas asümptomaatilised inimesed levitavad viirust või ei.

Vajamegi kõige tundlikumat testi

Synlab Eesti juhatuse esimees Rainar Aamisepp kinnitas, et PCR on väga täpne ja usaldusväärne testimismeetod.

“Meil ongi vaja kõige tundlikumat meetodi, kuna selle abil on võimalik tuvastada viirust ka väga väikestes hulkades,” ütles Aamisepp.

Ta selgitas, et teatavasti on umbes kolmandik nakatunutest asümptomaatilised ehk haigustunnusteta (organismis on viirust vähe), kuid ka sellised nakatunud on vaja üles leida, et nad ei nakataks teisi isikuid.

“Asümptomaatilisena kantakse viirust edasi igal kolmandal juhul,” märkis Aamisepp. Säärased kipuvad tema sõnul olema nooremad või siis väga tugeva immuunsüsteemiga inimesed.

Kõrge tundlikkus tagab ka selle, et ei oleks valenegatiivseid tulemusi ning et ükski patsient, kelle uuringumaterjalis on viirust, ei jääks diagnoosimata. “Kui uuringumaterjal on võetud korrektselt, suudame viiruse ka tuvastada,” oli Aamisepp kindel.

Ohukohti on

Amisepp nentis siiski, et eksimusi võib aeg-ajalt ette tulla. Valenegatiivne analüüsitulemus võib tekkida näiteks juhul, kui proovivõtul ei saada patsiendilt proovimaterjali korralikult kätte või ei saada seda korralikult katsutisse.

Teine potentsiaalne ohukoht, mis võib anda valenegatiivse tulemuse, on siis, kui proov võetakse liiga vara. Näiteks kui inimene puutub kokku COVID-19-sse nakatunuga ja läheb kohe järgmisel päeval proovi andma, ei pruugi ta saada positiivset analüüsivastust, kuna ta võib muutuda positiivseks alles hiljem. Sama lugu on siis, kui testile minnakse liiga hilja.

Aamisepp kinnitas, et valepositiivse vastuse võimalus on äärmiselt väike, sest laboris kasutatakse asjakohast metoodikat ja ennetavaid tarkvaralisi lahendusi. Lisaks korraldatakse proovivõtupunktides regulaarselt auditeid.

“Ei saa välistada ka inimlikku eksitust, kus proovide valideerimisel võib toimuda viga,” sõnas Aamisepp. Ta täpsustas aga, et ka selles osas toimib sisemine kontroll – veavd tulevad seega välja ning sel juhul võetakse patsiendiga kindlasti ühendust ja palutakse minna kordusproovile.