Koroonaviirusevastaste antikehade määramiseks andis seekordses etapis vereproovi 2184 täisealist. Neist ligi 92%-l olid vastavad kaitsekehad olemas – see näitaja on kuuga 3% võrra paranenud. Kalda sõnul on tulemus ootuspärane, sest eelmise etapi vältel oli nakatunute hulk väga suur. 

Kõige paremini on antikehadega kaitstud vaktsineeritud inimesed – pea kõigil neist on kaitsekehad olemas. Neist, kes on antikehad saanud üksnes haiguse läbipõdemisega, on kaitsekehad olemas 77%-l. 

Neist, kes pole vaktsineeritud ega enda teada ka koroonat põdenud, on antikehad olemas 57%-l – nende osakaal on viimase kuuga kasvanud kõige enam. Kalda sõnul on see kinnitus tõsiasjale, et viiruse levik on olnud laialdane, kuid haigestunute sümptomid väga kerged. 

Seire käitumisuuring näitab jätkuvat ohutunde vähenemist. Võimalike nakatunutega kokkupuudete arv on mõnevõrra vähenenud, kuid valdav osa kontaktsetest ei võta siiski viiruse edasise leviku vältimiseks midagi ette.   

Tõhustusdoosi tegemiseks on valmisolek suurem vanemates vanuserühmades. Kolmandat kaitsesüsti plaanib tegema minna ligi pool üle 65-aastastest küsitletutest. Seejuures on meeste huvi tõhustusdoosi vastu veidi suurem kui naistel.