“Positiivseid on viimase nädala jooksul olnud rohkem, kui näiteks terve kevadperioodi jooksul kokku,” nentis professor.

Ta viitas, et nakatunute rohke arvu poolest domineerib endiselt Harjumaa, seejärel Ida-Virumaa. Aga viimastel päevadel ka Tartumaa ning nii-öelda pildil on kõik maakonnad.

Kui varem oli palju noori, 15–19-aastaseid nakatunuid, siis praegu on domineerimas nende noorte vanemad, ehk lapsevanemad, keda on nakatanud lapsed, kes said viiruse näiteks koolist või huviringidest.

Päris eakate hulgas Fischeri sõnul õnneks nakkusjuhte veel väga palju ei ole, samas on neid siiski piisavalt, et muret tunda.

Oht avalikust kohast nakkus üles korjata on praegu väga suur

Professor märkis ka, et viimase kahe nädala jooksul on Tallinnassse ja selle lähistele tulnud jurude üle 2000 nakkusjuhu. See tähendab, et ka sel nädalal tuleb pealinna kindlasti juurde üle 1000 juhu.

“Need on inimesed, kes ei ole veel enda testitulemust saanud ja liiguvad linna peal ringi. Võimalik, et kuskil on veel 1000 inimest, kes ei jõuagi testima,” viitas Fischer sellele, et palju on ka sümptomiteta nakatunuid.

Ta viitas, et seetõttu praegu oht avalikust kohast nakkus üles korjata vägagi arvestatav.

Nädala pärast on haiglas 50–100 võrra rohkem inimesi kui praegu

Fischer rääkis, et ka haiglapatsientide arv on tänaseks ületanud kevadise maksimumi, haiglas on kolmapäevase seisuga 163 inimest ja tõusutrend jätkub.

“Kuna viimased 10 päeva on nakatunute arv olnud tõusutrendis, ei ole mitte mingit põhjust arvata, et haiglapatsientide arv võiks teha midagi muud kui suureneda,” ütles ta.

Statistika näitab, et alla 40-aastaste puhul jõuab haiglasse umbes 1 protsent haigestunutest, 40–49-aastaste hulgas on see hulk juba mõnevõrra suurem.

60–69-aastastest jõuab haiglasse iga kümnes nakatunu, 70–79-aastastest iga viies ja vanuses 80+ vajab haiglaravi juba üle kolmandiku.

“Selle põhjal võib järeldada, et nädala pärast on haiglas 50–100 võrra rohkem inimesi kui praegu,” lausus Fischer.

Nakatumiskordaja R on vaja saada ühest väiksemaks

Fischer ütles, et nakatumiskordaja R, mis näitab, mitut inimest nakatab üks nakatunu keskmiselt, on Eestis praegu 1,25. Haiguse leviku pidurdamiseks peaks see olema alla ühe.

Professori selgituste kohaselt tähendaks see, et jõulude ajal läheks olukord haiglates küll mõneks ajaks üsna keeruliseks, haiglapatsientide arv oleks ehk 400–500, kuid seejärel hakkaks haiglasse sattunud patsientide hulk jälle vähenema.

Et R oleks alla ühe, tuleb kõigil vähendada kontakte, ei tohiks osaleda näiteks suurtel pidudel ja näost-näkku peaks lävima pigem ühe-kahe sõbraga. Avalikes kohtades tuleb kanda maski ja hoida võimalusel distantsi teiste inimestega.

Ka terviseameti juht Üllar Lanno nentis, et ilmselt ootab haiglaid suurim proovikivi ees vahetult enne jõule ja suurim kingitus, mida inimesed üksteisele pühade eel teha saavad, on haiguse leviku minimeerimine.

“Võiksime näidata üles väga selgelt ühtsust, kus üks on kõigi eest ja kõik on ühe eest,” lausus Lanno ja pani veel kord südamele, et igaühe käitumisest sõltub see, kui palju patsiente edaspidi haiglaravi vajab.

Vaid piiranguid järgides saab vältida rangemaid meetmeid

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse täiendas, et kõigi Eesti inimeste kätes on see, et haiglaravi vajavate patsientide arv detsembri keskpaigast ja jaanuaris enam ei suureneks.

Ta rõhutas, et järgneva kolme nädala kestel tuleks  hoolega kaaluda, missugused on vältimatud tegevused ja jätta ära kõik mis ei ole hädavajalik, et aidata nakkuskordaja tuua alla ühe juurde. Vaid nii saab Jesse sõnul edasi minna ilma täiendavate piirangute ja keeldudeta.