“Oleme sarnaselt uurinud ka muid tunnuseid. Näiteks üheks tunnuseks, mille geneetika on soost tugevalt sõltuv, on keharasva ladestumist hindav talje-puusa ümbermõõtude suhe. Niinimetatud õuna- ja pirnikujulist rasvumist määravad geneetilised faktorid avaldavad enamjaolt mõju vaid naistele,” lisas Mägi.
Uurides rohkem kui 150 000 eurooplast, tuvastasid teadlased mitu geenivarianti, mis mõjutavad tühja kõhu veresuhkru ja insuliini taset meestel ja naistel erinevalt.
Kõhurasv on naistel mitmete haiguste oluline riskifaktor
Näiteks leiti, et geenivariant, mida on varasemalt seostatud skisofreenia, polüskleroosi (ehk sclerosis multiplexi) ja rinnavähiga mõjutab ka tühja kõhu veresuhkru taset.
Mägi lausus, et sellised geneetilised seosed annavad ka seletuse, miks teatud haiguste koosesinemise tõenäosus on suurem – näiteks rinnavähki haigestunud inimestel on suurem risk haigestuda teist tüüpi diabeeti.
Lisaks leidsid teadlased, et insuliini resistentsust (üks eeldiabeedi tunnustest, kus organismi võime reguleerida veresuhkru taset on häiritud) mõjutab naistel ka vöö- ja puusaümbermõõdu suhe ja suurem kehamassiindeks.
Uuringu autorite sõnul viitab huvitav leid sellele, et kõhurasv on naistel mitmete haiguste oluline riskifaktor: nende hulgas polütsüstiliste munasarjade sündroomi ja maksarasvtõve riskifaktor, mille mõlema puhul on kaasnevaks sümptomiks tihti just insuliini resistentsus.