Igast seiratavast mereäärsest supluskohast tuuakse terviseameti nakkushaiguste laborisse veeproov (1 liiter), mis jaotatakse laboris kaheks osaks ning filtreeritakse. Filtreerimise järel asetatakse filtrid pudelitesse ning lisatakse niinimetatud rikastuspuljong. Neid proove inkubeeritakse 30°C juures üleöö.

Kui proovid on öö üle elanud, tehakse järgmisel päeval väljakülvid vibrioonide tuvastamiseks mõeldud agarsöötmetele – pudelitest võetakse külviaasaga tilk lahust ning hõõrutakse Petri tassil asetsevale söötmele. Seejärel ootab ees järjekordne öö 30-kraadises inkubaatoris.

Järgmise inkubeerimisperioodi (üleöö) järel ilmuvad uuritavates proovides Vibrio sp olemasolul söötmele kollased ja rohelised (värvilised) mikroobipesad. Petri tassid näevad sellisel juhul välja justkui pisikesed kunstiteosed.

Ühes veeproovis võib esineda väga palju erinevaid mikroobide kolooniaid. Edasi järgnebki nn samastamine seadme MALDI-TOF massispektromeetriga, mille abil täpsustakse bakterite erinevad liigid. Kuivõrd kooleravibriooni serotüüpidest ainult O-1 ja O-139 põhjustavad koolerat, koolera epideemiaid ning sporaadilisi haigusjuhte, tehakse lihtsa testiga kindlaks ka serotüüp.

Terviseameti poolt seni suplusvee seire raames võetud analüüsides ei ole ükski leid kuulunud tüvede O-1 või O-139 hulka, mistõttu on Eestist leitud tüved mittetoksilised.

Nõrgema tervisega inimestel tuleb siiski ettevaatlik olla ja võimaluse korral vältida suplemist, kui tal on nahavigastused või haavad. Samuti võivad vibrioonid põhjustada kõrvapõletikku ning kindlasti tuleb vältida suplusvee allaneelamist.