„Kõige sagedamini kasutati 2020. aastal viljatusravis külmutatud embrüo siirdamise (FET) meetodit, mis moodustas 43 protsenti kõikidest tsüklitest. Järgnes seemneraku süstimine munarakku (ICSI) meetodi kasutamine – 32 protsenti – mida kasutatakse ravis mehe raskema viljastuse korral. FET ja ICSI on enamkasutatavad meetodid kõikides vanusegruppides,“ kommenteeris Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik Julia Šved-Pantelejeva.
Vähem kasutati 2020. aastal kehavälist viljastamist ehk IVF (In Vitro Fertilisation), mida peetakse kõige efektiivsemaks lastetuse ravimeetodiks. IVF meetod moodustas 12 protsenti kõikidest viljatusravi meetoditest. Võrreldes eelneva aastaga kasutati viljatusravis IVF meetodit 30 protsenti vähem.
2020. aastal siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini üks embrüo. Võrreldes eelneva aastaga on kahe embrüoga siirdamiseprotseduuride arv langenud 21 protsenti ja kolm embrüot korraga siirdati 30 protsenti vähem. Siirdamiseks kasutatud embrüote või sügootide arv 2020. aastal vähenes üle kümnendiku võrreldes aasta varasemaga.
Viljastusravi kasutamine küll langes, kuid haigekassa kulud viljatusravile kasvasid. Haigekassa andmetel oli 2020. aastal viljastusravi teenuste raviarvete summa 2,85 miljonit eurot, mida on ligi 3 protsenti rohkem kui 2019. aastal, samas tõusis 2020. aastal ravijuhtude arv 8 protsenti. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt on kehavälise viljastamise piirhind jäänud samale tasemele ehk 459 eurot.
Kliinilise rasedusega lõppes 2019. aastal 945 kunstlikku viljastamist, mis on 29 protsenti kõigist läbi viidud viljastusravi tsüklitest. 80 protsendil kasutati kliiniliste raseduste korral partnerannetust ehk kunstlik viljastamine leidis aset abikaasade või elukaaslaste vahel. See, kui palju 2020. aastal viljatusravi tsükleid päädis kliinilise rasedusega, selgub aasta pärast.