Nüüd võeti vaatluse alla 1936. aastal sündinud osalejad, kellel polnud dementsust ega kognitiivset kahjustust ja keda testiti 70aastasena (1091 osalejat), 73-, 76- ja 79-aastasena (järele jäänud 550 osalejat).

Uuritavatelt küsiti, kui tihti nad mängivad näiteks kaarte, malet, bingot või lahendavad ristsõnu. Hinnati muu hulgas ka seda, kas mängimise sagedus erinevate testimiste aastatel ühe inimese puhul muutus või mitte.

Analüüsides võeti arvesse osalejate sugu, haridustaset, sotsiaalmajanduslikku klassi ja meditsiinilisi probleeme, mis kognitiivseid funktsioone võiksid mõjutada (nt kõrge vererõhk, insult, diabeet, või muud südame-veresoonkonnahaigused).

Selgus, et 70aastastest kolmandik mängis lauamänge igapäevaselt või peaaegu iga päev, samas kui viiendik mängisid vähem kui kord aastas või üldse mitte kunagi. Ülejäänud osalejad jäid kuhugi vahepeale.

Lauamängude mängijatel on kõrges eas parem kognitiivne võimekus

Mitte väga üllatavalt olid 70aastasena paremate kognitiivsete võimetega need inimesed, kes olid ka 11aastasena testides paremaid tulemusi saanud, samuti naised, kõrgemasse sotsiaalsesse klassi kuuluvad ja kõrgema haridustasemega inimesed.

Leiti aga, et lauamängude mängimise kõrgem sagedus kaitseb kognitiivse võimekuse halvenemise eest. Isegi 70ndates eluaastates tähendas sagedasem lauamängude mängimine mälu ja muude võimete tagasihoidlikumat halvenemist võrreldes eakaaslastega, kes lauamänge mängisid vähe või üldse mitte. Mängimise mõju kognitiivsetele funktsioonidele oli pigem mõõdukas.

Ka eakana tasub mängimisega algust teha

Lisaks selgus, et kes uuritaval ajaperioodil (70-79aastastena) hakkasid rohkem lauamänge mängima, kogesid ka positiivset muutust kognitiivsetes funktsioonides. Mõõdetav paranemine oli umbes 1,2 IQ punkti võrra.

Kuigi kõikide osalejate keskmine kognitiivne võimekus uuringuperioodil (70-79aastasena) halvenes, oli halvenemine kiirem nende hulgas, kes vähem lauamänge mängisid. Sagedasem mängimine seostus ka tagasihoidlikuma kognitiivsete funktsioonide langusega. Eriti selge oli mängimise positiivne mõju mälule ja info töötlemise kiirusele.

Mängimine võiks olla osa tervislikest eluviisidest

See tähendab, et igapäevane lauamängude mängimine või ristsõnade lahendamine näib olevat kasulik. Mängimine võiks olla üks osa tervislikest eluviisidest: liigu piisavalt, söö tervislikult, ära suitseta ja mängi lauamänge.

Seni kui täpsemaid teadmisi pole, võib valida sellised mängud, mis endale huvi pakuvad. Ning mängida tasub koos lastega, sest see on lihtne, odav ja lõbus viis tekitada lastele kogu eluks aju kaitsev harjumus.