Müüt: hinge kinni hoides saab tuvastada koroonaviiruse olemasolu

Huvitaval kombel tekkis mõne päeva eest paljudele eestlastele sõber Stanfordi ülikooli haiglast, kes suunas, et kui kahtlustad enesel koroonaviirust, saad selle olemasolu testida, kui hoiad hinge 10 sekundit kinni. Kui seepeale köhahoogu ei teki, pole koroona külge hakanud.

Samas ringkirjas soovitati ka, et viirusesse nakatumise vastu aitab, kui kurk niiskena hoida ja iga 15 minuti järel pisut vett juua.

Perearst Piret Rospu märgib oma sotsiaalmeediapostituses, et kirjas on mitu fundamentaalset viga. Esiteks ei saa hinge kinni hoidmisega kuidagi diagnoosida koroonaviirust. Teiseks – vee joomisega ei saa seda viirust ka kindlasti ära hoida. Kolmandaks ei teki kopsufibroos enne koroonaviiruse haigusnähtusid. Fibroos ehk armistumine on hiline muutus. “See kõlab sarnaselt, et arm tekib enne noaga sõrme lõikamist,” toob Rospu võrdluse.

Müüt: koroonaviirus on inimeste loodud biorelv

Ühes haigusega hakkas üsna kiirelt levima ka väide, et koroonaviirus on tegelikult inimeste loodud biorelv, mis kogemata Hiinas asuvast laborist valla pääses.

Nii Hiina kui ka Lääne teadlased on selle teooria kindlalt ümber lükanud. Eksperdid püüavad endiselt välja selgitada viiruse täpset allikat, kuid uuringud näitavad, et see pärineb tõenäoliselt nahkhiirtelt ja edastati enne inimestele hüppamist vaheperemehele, kelle kaudu virus inimesteni jõudis.

Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits on seda väidet kommenteerinud öeldes, et kui keegi teeb biorelva, siis milleks selline hädine biorelv nagu praegune viirus?

Müüt: C-vitamiini megadoos otse veeni aitab koroonaviirust ravida

Internetiavarustes liigub ringi ka väide, et koroonaviirust saab ravida, kui süstida otse veeni väga suuri C-vitamiini annuseid. Tulemused olevat lausa suurepärased.
“Olen sellest kuulnud. See on üsnagi surmav doos, mida nad veeni süstivad – see ei ole reaalne,” kummutab perearst Karmen Joller väite enda Facebooki konto postituses.

Müüt: kodused ravivõtted aitavad koroonaviirust ravida ning ennetada

Küüslauk, nagu ka näiteks vesi ja vitamiinid on organismile igati kasulikud. Ning otse loomulikult jagavad “asjatundjad” internetis infot, et tohutul hulgal küüslauku või liitrite kaupa vett hoiab koroonaviiruse eemal.

CNN-i artiklis lükatakse see müüt ümber, öeldes et tegelikult ei ole tõendeid, et küüslaugu söömine, juba eelnevalt kirjeldatud vee rüüpamine iga 15 minuti tagant või C-vitamiini võtmine kaitseb koroonaviiruse eest. Sama kehtib ka eeterlike õlide, kolloidhõbeda, steroidide või MMS-i kasutamise kohta.

Koroonaviiruse vastu ei ole abi ka sellest, kui keha hõõruda üle näiteks seesamiõliga või pritsida end üle alkoholi ja klooriga. See ei tapa viirust.

Müüt: mask kaitseb koroonaviiruse eest

Reaalsus on teistsugune. Spetsialistid on öelnud, et terveid inimesi mask nakatumise eest ei hoia. Maske peaksid kandma hoopis need, kellel juba on viirus ja kes võivad potentsiaalselt nakatada teisi.

Müüt: kuumus tapab koroonaviiruse

Ameerika president Donald Trump on avaldanud arvamust, et kuna kuumus tapab viiruse, haihtub haiguspuhang kevade saabudes.

Palju loodetakse, et COVID-19, nagu ka näiteks gripp või mitmed teised koroonaviiruste vormid, on hooajaline ja soojemate ilmade saabudes puhang vaibub. Rahvatervise eksperdid ütlevad, et suurema osa meile tuntud viiruste hooaeg lõpeb tõepoolest aprillis, koroonaviirus on aga uus ja kahjuks puudub selle hooajalisuse kohta tõenduspõhine info.

Maailma Terviseorganisatsiooni WHO andmetelgi ei ole asi nii lihtne. WHO kinnitab, et ei soojus ega ka külm ilm ning lumi ei suuda viirust tappa.

Samuti on WHO esindajad viidanud, et ei tasu loota, et näiteks avalikes tualettruumides olevate kätekuvatajate soe õhk COVID-19 hävitab. Samuti on WHO-st manitsetud, et UV-lampe ei tohiks kasutada käte või muude kehapiirkondade steriliseerimiseks, sest kiirgus viirust ei tapa, küll võib see ärritada nahka.

Müüt: koroonaviirus levib kirjade ja postipakkidega

See väide ei vasta tõele! Riski ei suurenda isegi see, et kiri või pakk saabub Hiinast. Seda, kuidas täpselt virus levib, küll alles uuritakse, kuid WHO andmetele tuginedes saab kinnitada, et virus ei ole kirjade ning pakkidega edasi kandumiseks piisavalt pikalt elujõuline.

Müüt: lastele koroonaviirus külge ei hakka

Enamik kinnitatud juhtumeid on esinenud tõepoolest täiskasvanuid, kuid WHO andmetel võib koroonaviirusesse nakatuda igaüks igas vanuses. Tõele vastab aga see, et vanemad ja kaasuvate (olemasolevate) haigustega inimesed näivad olevat haavatavamad.