Uudis

Maailmas esmakordne operatsioon: Eestis taastati patsiendi liigesekõhr innovaatilise implantaadiga

Liigesekõhre taastamine innovaatilise implantaadiga.Foto: Noora Turunen

6. jaanuaril viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi põlve liigeskõhre defekti ravi, kasutades selleks innovaatilist bioresorbeeruvat implantaati. Tegemist oli maailmas esimese operatsiooniga, kus liigespinna terviklikkus taastatakse sel moel. 

Patsient, kes uudse implantaadiga operatsiooni vajas, oli noor täiskasvanu, kellel oli suur osa ühe põlve liigespinnast irdunud.

„Eakamal patsiendil saaks antud defekti suurust arvestades hea ravitulemuse endoproteesimise abil, aga niivõrd noorel ja aktiivsel inimesel on oluline taastada liigespinna defekt koetehnoloogia abil oma kudede baasil,” selgitas uudse meetodi vajadust üks operatsiooni läbiviijatest, dr Kaspar Tootsi kliinikumi ortopeediakliinikust. 

“Patsient oli varasemalt teinud kõrgel tasemel sporti, aga viimastel kuudel häiris põlvevalu ja turse ka juba igapäevaelu tegevusi. Nüüd, operatsiooni järgselt ja eduka ravi korral, saab patsient pöörduda tagasi aktiivse elu juurde,“ lisas arst. Operatsioon viidi läbi üldanesteesias ning see kestis kaks tundi, mille käigus teostati esimene etapp atroskoopiliselt ning teine, implantaadi sisestamine miniartrotoomia ehk lahtise lõikuse meetodil. 

Liigeskõhre taastamiseks kasutati esmakordselt teadusuuringu raames loodud COPLA® implantaati, mis on välja töötatud Soome teadlaste poolt ning näidanud prekliinilistes uuringutes väga häid tulemusi.

„COPLA on olemuselt poorne 3D-tugimaatriks (scaffold), mille täidavad inimese enda rakud, parandades sel moel defekti. Implantaat ise resorbeerub ehk asendub patsiendi enda kudedega 2–3 aasta jooksul täielikult,” kirjeldas dr Tootsi. “Üks implantaadi kiht on umbes 1–2 mm paksune ning tuleb vastavalt kõhre defekti kujule operatsiooni käigus sobivaks lõigata. Vajadusel kasutatakse mitut implantaadi kihti. Näiteks kõnealusel esimesel patsiendil oli tegemist suure ja sügava defektiga, mille tõttu läks vaja koguni üheksa kihti.“

Dr Tootsi lisas, et COPLA eeliseks on koormuspiirangu puudumine, mistõttu on kohe operatsioonijärgselt võimalik täisraskusega jalale toetuda.

Maailmas uudne ravimeetod

Operatsiooni läbiviimisele eelnes pooleteise aasta pikkune rahvusvaheline teadusuuringu planeerimine, kus lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumile osalesid erinevad Soome ja Rootsi haiglad.

Uudse ravimeetodi ja implantaadi ohutuse ja ravitoime hindamiseks kaasatakse rahvusvahelise teadusuuringu raames kuni kakskümmend patsienti, keda jälgitakse kahe aasta jooksul. „Peamisteks näitajateks, mille põhjal patsiendid valitakse, on üksik fokaalne kõhredefekt (1–4 cm2) ja süsteemsete liigeshaiguste puudumine. Pärast edukat teadusuuringu lõppu oleks COPLA oluline täiendus meie raviarsenalis,“ lausus dr Tootsi.

“Uuringu koordinaatoriks on dr Teemu Paatela Soomest ning Eesti uuringugruppi juhib dr Kaspar Tootsi Tartu Ülikooli Kliinikumist. Kuna tegemist oli esimese omataolise operatsiooniga, viibis selle juures assistendina ka dr Teemu Paatela,” rääkis üks uuringu läbiviijatest ja 1. kliinilise valdkonna juht professor Aare Märtson. 

Operatsioonimeeskonda kuulus lisaks dr Kaspar Tootsile ka dr Reedik Pääsuke ning teadusuuringusse annavad lisaks dr Tootsile ja dr Pääsukesele oma panuse mitmed teisedki ortopeediakliiniku töötajad – dr Egon Puuorg, õde Anneli Truupõld ja füsioterapeut Gregor Pruunsild.

Professor Märtson kinnitas, et kliinikumi ortopeediakliiniku ravimeeskonnal on väga hea meel võimaluse üle osaleda ülikoolihaiglana täiesti uue ravimeetodi esmakasutamisel ning väljatöötamisel ja pakkuda Eesti inimestele kõige uuemaid teadusuuringutel põhinevaid ravivõimalusi. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.