Hüvitist saavad taotleda kõik Eestis vaktsineeritud inimesed, sealhulgas ka ravikindlustamata inimesed. 

Haigekassa finantsosakonna juhi Riho Peeki sõnul on taotlust koos vajalike dokumentidega võimalik esitada e-kirja teel, paberkandjal või patsiendiportaali kaudu. Et enda jaoks sobiv taotlusviis leida, tuleks esmalt haigekassa kodulehel täita lühike küsimustik.

„Pärast taotluse esitamist hindab haigekassa esmalt, kas taotlus vastab tingimustele ning edastab selle siis ravimiametile, kes hindab, kas tekkinud tervisekahju ja vaktsineerimise vahel on seos. Taotluse menetlemine võib kokku kesta kuni 150 päeva,“ selgitas ta.

Kui suur on hüvitis?

Rasked tervisekahjustused on jagatud viide kategooriasse, millest igaühel on fikseeritud kindel kindlustushüvitis:

1. mõõduka raskusega raske tervisekahjustuse korral 2000 eurot;
2. keskmise raskusega raske tervisekahjustuse korral 10 000 eurot;
3. raske tervisekahjustuse korral 25 000 eurot;
4. väga raske tervisekahjustuse korral 50 000 eurot;
5. üliraske tervisekahjustuse või surma korral 100 000 eurot.

Millised juhud kvalifitseeruvad hüvitamisele?

Ravimiamet kogub ravimite ja vaktsiinide kasutamisel tekkinud reaktsioonide kohta infot, et tuvastada turustamise ajal uusi kõrvaltoimeid. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla sõnul on COVID-19 vaktsiinide järel tekkinud reaktsioonide kohta saadetud tänaseks ravimiametile pisut üle 7000 teatise, sealhulgas ligi 900 vaktsiini ebaefektiivsuse juhtumi kohta. See teeb 0,35% kõigist süstitud vaktsiiniannustest.

„Tõsiseid reaktsioone on kirjeldatud 363 teatises ehk 0,018% vaktsiiniannustest ning ravimiameti hinnangul on nendest 75 reaktsiooni puhul seos vaktsiiniga võimalik. Enamusel neist juhtudest on kirjeldatud ravimiteabes kirjas olevaid kõrvaltoimeid,“ ütles Uusküla.

Uusküla sõnul ei kvalifitseeruks kõik nendest 75 tõsisest juhust hüvitamisele, sest kriteeriumid reaktsiooni tõsiduse ja vaktsiinikahju raskusastme hindamisel on erinevad. „Kõigil juhtudel ei ole reaktsioon kestnud neli kuud. Näiteks ravi vajanud allergilised reaktsioonid, millest on teatatud enam kui 30 korral või lühiajalist haiglaravi vajanud oksendamine, millest on teada antud 7 korral. Samuti ei kvalifitseeruks juhtumid, mille puhul reaktsioon ei ole tingitud vaktsiinist, vaid süsteprotseduuri tüsistusest,“ selgitas ta.

Uusküla rõhutas, et vaktsiinide ohutusprofiil on hea ning ka Eesti kogemus näitab, et vaktsineerimise järel tekivad valdavalt teabelehes kirjas olevad kerged reaktsioonid, mis mööduvad paari päevaga.

2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid, mis ilmnesid alates detsembrist 2020. Alates 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid.

Täpsem info vaktsiinikindlustuse kohta on leitav haigekassa kodulehel: haigekassa.ee/vaktsiinikindlustus