Ligi 60 protsenti nakatunutest lisandus täna lähikontaktsete ringi, see tähendab, et inimesed olid lähikontakti tõttu mõne nakatunuga enne COVID-19 diagnoosi saamist juba isolatsioonis ja terviseameti jälgimisel.

Härma rõhutas, et nende nakatunute oskaal, kes lisanduvad lähikontaktsete ringi, väheneb iganädalaselt. Kuid just Tallinnas ja Harjumaal tuleb juurde juhuslikke haigestunuid ja üsna suur osa neist kahjuks ei tea, kust nad võisid nakkuse saada. Teadmata nakkusallikatega haigete osakaal on ligi veerand kõigist juhtudest.

Ta kinntias siiski, et Tallinnas ja Harjumaal ei ole veel koroonaviiruse varjatud levikut. On aga püsiv levik, kus pidevalt tuleb juurde uusi nakatunuid ja koldeid. Peamised on nende hulgas töökohakolded, seejärel pereringi nakatumised ja ürituste kolded.

Hospitaliseeritute ja surmade arv ei kasva praegu nii kiiresti kui kevadel, kuid ei maksa lootma jääda, et me sinnani ei jõua

Positiivsete testide oskaal püsib Mari-Anne Härma sõnul praegu 5 protsendi ringis, kuid see on kerges kasvutrendis. Sama seis on ka hospitaliseeritutega. Samas väga suurt kasvu praegu õnneks täheldada ei saa.

“Peame olema tänulikud, et hospitaliseeritute ja surmade arv ei kasva praegu nii kiiresti kui kevadel. Kuid ei maksa lootma ja arvestama jääda, et me sinnani ei jõua. Oleme hoolivad ja tähelepanelikud, hakkame kandma maske ja näitame maski kandmisega kaaskodanikele eeskuju,” lausus Härma.

Ta pani südamele, et kellel veel maski kotis varuks ei ole, hankigu see kindlasti nii endale kui ka lähedastele, ja soovitas, et maski tuleks kanda näiteks ühistranspordis ja poes. Lisaks täiskasvanuile peaks maski kasutama ka suuremad lapsed.

Testimismaht on Härma sõnul kasvanud ja see on ootuspärane, sest kui haigestunuid lisandub, suureneb ka inimeste teadlikkus ja aina enam pöördutakse ka kergete haigussümptomitega arstile ning minnakse testima, mis ongi väga õige.

Kui praegune tempo jätkub, tuleb kaaluda rangemaid meetmeid

Sotsiaalminister Tanel Kiik nentis, et seis Eestis on ülitõsine ning viiruse leviku praeguse tempo juures jõuame peagi olukorda, kus valitsus peab hakkama arutama rangemate piirangute kehtestamist. Vastasel juhul ei jõua terviseamet varsti enam lähikontaktseid tuvastada. “Rõhutan, et see on juhul, kui praegune tempo jätkub. Kas see nii läheb, sõltub igaühest meist,” toonitas Kiik.

Ta tõi välja, et oma väikestes igapäevastes valikutes saab igaüks muuta väga palju suurt pilti, olgu tegemist maski kandmisega või näiteks igapäevase töögraafiku ja ühistranspordi kasutamise ülevaatamisega, ning soovitas hoolega kaaluda, missugused kohtumised ja käigud on möödapääsmatud ja missugused saaks ära jätta.

Kiige sõnul tuleb ka tööandjail üle vaadata ja töötajaile uuesti selgitada reegleid, millistel tingimustel tohib tööle tulla, millal mitte. Ta soovitas, et töö, mida on võimalik teha kaugtööna, see tulekski teha kaugtööna. Kus see võimalik ei ole, tuleks üle vaadata hajutamisvõimalused. Ja muidugi peaks kasutama ka HOIA mobiilirakendust.

Erapidusid valitsus keelustama ei kipu

Piirangutest kõneldes märkis sotsiaalminister, et erapidusid valitsus oma korraldusega keelustama ei hakka. “Valiku, kas aidata kaasa viiruse levikule või seda ära hoida, saab teha igaüks ise.”

Küll avaldas Kiik arvamust, et kõikvõimalikud jõulu- ja aastalõpupeod tuleks seekord pidada siiski pereringis. Suuri kogunemisi peaks vältima või need edasi lükkama. “Ei tohi riskida sellega, et pärast jõule, aastavahetust ja koolivaheaja lõppu leiame end taas uuelt viiruse leviku laineharjalt. Pidutseda jõuab siis, kui pandeemia on läbi,” oli Kiige seisukoht.

Ta tõi veel välja, et teisipäevase seisuga ei kehtestanud valitsus ühtegi karmi lisameedet viiruse tõkestamiseks. Kuid homme koguneb valitsus taas ja aina suureneva nakatunute arvu valguses tuleb piirangud (maskid, distants, avalike ürituste korraldamine, hajutamisnõuded) kindlasti uuesti üle vaadata.

Kiik kinnitas, et eriolukorda üritatakse igal juhul vältida ja koroonaviiruse levikut proovitakse kontrolli all hoida teiste piirangutega.