Uudis

Mari-Anne Härma: räägime endiselt liiga paljudest haigestunutest

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on koroonaviirusesse nakatunuid endiselt liiga palju.Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Mari-Anne Härma märkis kolmapäeval toimunud Covid-19 leviku olukorda tutvustaval pressikonverentsil, et koroonaviirusesse haigestumise kasv näitab stabiliseerumise märke, aga siiski saab endiselt rääkida liiga paljudest haigestunutest.

Kõige raskem on Härma sõnul olukord Sillamäel, seejärel tuleb Tallinn ja ka Tartu, kus on nakatumise kasv olnud väga kiire.

Liigume lähemale stabiliseerumisele, kuid seis on siiski kriitiline

Härma lausus, et viimasel kolmel nädalal on olnud näha, et lisandub üha vähem haigeid, kui võrrelda eelmiste nädalatega.

“Me räägime siiski endiselt liiga paljudest nakatunutest. Aga me näeme, et haigestumuse kasv näitab stabiliseerumise märke. Kui meil kuu aega tagasi oli nakatumise kasv 95 protsenti, siis üha rohkem näeme, et me liigume lähemale stabiliseerumisele,” lausus Härma.

Terviseamet jälgib 27 500 inimest

Koroonaviiruse tõttu on terviseameti jälgimise all praegu üle 27 500 inimese, nakatunuid on nende hulgas 4000 ringis.

Möödunud nädala jooksul lisandus 2356 haiget ja see on 11,5 protsenti rohkem kui ülemöödunud nädalal. Haigustunnusteta nakatunute osakaal on praegu vähenemas ja 80–90 protsendil nakatunuist on sümptomid.

Nakatunuid on praegu rohkem alla 50-aastaste ja nooremaealiste seas, kuid samas kasvab ka eakamate haigete arv. Härma juhtis tähelepanu, et kui vaadata, et haigestuvad 10–19- ja 30–45-aastased, siis nemad peaksid meeles pidama, et haigussümptomitega ei tohiks külastada vanemaealisi. Seda seetõttu, et eakamad põevad uut koroonahaigust teatavasti rängemalt kui noored.

“Kui olete planeerimas jõulude ajal vanemate ja vanavanemate külastusi, siis veenduge enne, et olete terved. Ärge külastage juba praegu üritusi, kogunemisi,” soovitas Härma.

Huviringidest on nakkusohtlikeimad sport ja laulmine

Kollektiivsed haigestumised tekivad Härma sõnul praegu eelkõige töökohtades ja haridusasutustes ning huvihariduses.

Kõige domineerivamad on huviringidest vokaaliga seotud tegevused. Muidugi muusikatunnid, kooriproovid, aga ka näiteks treeningud ja treeningsaalid, kus hingeldatakse, hõigutakse ja käib muidu elav suhtlus.

Härma nentis, et koolides küll on kollektiivseid haigestumisi, kuid see ei ole peamine koht, kust nakkus saadakse. Joon on alla tõmmatud Tallinna ja Harjumaa haridustöötajate seas tehtud masstestimisele, mille käigus võeti koroonaproov 322 Tallinna ja Harjumaa haridusasutuse 4700 töötajalt.

Positiivse analüüsivastuse sai 46 inimest ehk 0,9 protsenti. See tähendab, et haridusasutuste töötajatel ei ole praegu suurem risk nakatuda viirusesse või liikuda ringi asümptoomselt, kui teistel.

Iga kolmas külmetushaiguse tunnustega inimene on koroonapositiivne

Härma sõnul kinnitab statistika, et ägeda respiratoorse haiguse tunnustega (köha, nohu, palavik) inimestest kolmandik on Covid-19 positiivne.

“See tähendab, et iga kolmas inimene, kes käib ringi haigusnähtudega, on Covid-positiivne,” täpsustas Härma.

Et haiguse levikut pidurdada, kordas ta üle soovituse hoida rohkem distantsi ja kanda siseruumides maski. Tööandjad võiksid haigussümptomitega inimesed kindlasti koju saata, lapsevanemad aga tõbiseid lapsi kooli mitte viia.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.