Ta möönis, et teada on, et vaktsiinil võib olla kõrvaltoimeid. Selleks, et aru saada, kas on tegemist vaktsiini kõrvaltoime või n-ö tavalise haigestumisega, mis on ajaliselt sattunud lähestikku vaktsineerimisega, peetakse pidevalt kõrvaltoimeteatiste ja muu info alusel silma peal, kas kusagilt tuleb mõni ohusignaal.
EMA on teinud esmase ohuhindamise ka AstraZeneca koroonavaktsiini osas ja uurinud, kas selle vaktsiiniga immuniseerimise järgselt võib esineda tavapärasest rohkem trombemboolilisi nähtusid. Hinnatud on umbes 5 miljoni inimese andmeid ja nende kohta ei esine praegu nimetatud kõrvalnähtusid rohkem kui tavalises üldpopuplatsioonis.
EMAs planeeritakse kahe-kolme nädala jooksul ka põhjalikumat ohuhindamist, aga esmane hinnang on, et AstraZeneca koroonavaktsiini puhul praegu ohusignaali ei ole.
Dr Oona tõi veel välja, et näiteks Ühendkuningriigis AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutatud enam kui 11 miljonil inimesel ja ka seal ei ole selgunud suurendatud riski trombembooliliste seisundite osas.
Mõned riigid on kuni täiendava ohuhindamise raporti saabumiseni pannud AstraZenecaga vaktsineerimise pausile. Seda tegi näiteks Taani, kus tegi vastava ettepaneku kohalik terviseamet.
“Taanis on juba suur osa riskirühmast vaktsineeritud, hõlmatus on Euroopa lõikes hea ja neil on ka COVID-isse haigestumusega suhteliselt rahulik olukord. See tähendab, et nad saavad lubada pidada väikest pausi,” kommenteeris Marje Oona. Eestis on epidemioloogilise olukorra tõttu aga praegu oluline kaitsesüstimisega kindlasti jätkata, et üritada puhangut ohjata ja pakkuda kaitset kõikidele inimestele.
Ettevaatusabinõuna soovitas immunoprofülaktika ekspertkomisjon kaaluda veenitromboosi riskiga patsientide vaktsineerimise edasilükkamist kuni kolme nädala võrra, ehk niikaua kui EMA on saanud juhtumeid detailsemalt hinnata.