Marje Oona: neid, kelle puhul vaktsineerimise edasi lükkamine on tõepoolest näidustatud, on vähe

Dr Marje Oona kinnitas, et AstraZeneca koroonavaktsiini kohta praegu Euroopa ravimiametist ohusignaali tulnud ei ole.Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Perearst ja Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige Marje Oona lausus viimasel ajal tekkinud AstraZeneca vaktsiiniga ohutusega seotud küsimusi kommenteerides, et neid, kelle puhul vaktsineerimise edasi lükkamine on tõepoolest näidustatud, on tegelikult vähe.

“Meil ei ole tõendeid, et oleks haigusriski suurenemist. Enamik inimesi ei peaks isegi mõtlema, kas vaktsineerida või mitte, vaid peaksid teadma, et vaktsineerimine on vajalik,” sõnas ta.

Oona täpsustas, et Eesti ekspertkomisjon on AstraZeneca vaktsiiniga seoses tekkinud probleeme arutanud nii Euroopa ravimiameti (EMA) kui ka Eesti ravimiametiga.

Ta möönis, et teada on, et vaktsiinil võib olla kõrvaltoimeid. Selleks, et aru saada, kas on tegemist vaktsiini kõrvaltoime või n-ö tavalise haigestumisega, mis on ajaliselt sattunud lähestikku vaktsineerimisega, peetakse pidevalt kõrvaltoimeteatiste ja muu info alusel silma peal, kas kusagilt tuleb mõni ohusignaal.

EMA on teinud esmase ohuhindamise ka AstraZeneca koroonavaktsiini osas ja uurinud, kas selle vaktsiiniga immuniseerimise järgselt võib esineda tavapärasest rohkem trombemboolilisi nähtusid. Hinnatud on umbes 5 miljoni inimese andmeid ja nende kohta ei esine praegu nimetatud kõrvalnähtusid rohkem kui tavalises üldpopuplatsioonis.

EMAs planeeritakse kahe-kolme nädala jooksul ka põhjalikumat ohuhindamist, aga esmane hinnang on, et AstraZeneca koroonavaktsiini puhul praegu ohusignaali ei ole.

Dr Oona tõi veel välja, et näiteks Ühendkuningriigis AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutatud enam kui 11 miljonil inimesel ja ka seal ei ole selgunud suurendatud riski trombembooliliste seisundite osas.

Mõned riigid on kuni täiendava ohuhindamise raporti saabumiseni pannud AstraZenecaga vaktsineerimise pausile. Seda tegi näiteks Taani, kus tegi vastava ettepaneku kohalik terviseamet.

“Taanis on juba suur osa riskirühmast vaktsineeritud, hõlmatus on Euroopa lõikes hea ja neil on ka COVID-isse haigestumusega suhteliselt rahulik olukord. See tähendab, et nad saavad lubada pidada väikest pausi,” kommenteeris Marje Oona. Eestis on epidemioloogilise olukorra tõttu aga praegu oluline kaitsesüstimisega kindlasti jätkata, et üritada puhangut ohjata ja pakkuda kaitset kõikidele inimestele.

Ettevaatusabinõuna soovitas immunoprofülaktika ekspertkomisjon kaaluda veenitromboosi riskiga patsientide vaktsineerimise edasilükkamist kuni kolme nädala võrra, ehk niikaua kui EMA on saanud juhtumeid detailsemalt hinnata.

Oona täpsustas, et veenitromboosi suure riskiga on kindlate haigusseisunditega inimesed ja seisundite nimistu avaldatakse peatselt. “Need kes saavad verd vedeldavat ravi, neil ei ole vaja vaktsineerimsit edasi lükata, sest risk on maandatud ja võib julgelt vaktsineerida,” viitas perearst.

Ta lisas, et kui inimesel on olnud näiteks süvaveenitromboos või kopsuarteri trombemboolia ja ta ei saa verd vedeldavat ravi võib olla mõistlik kaaluda kaitsesüstimise edasilükkamist.

Sama kehtib teatud ravimite kasutajate ning aktiivse vähktõve põdejate kohta, kel on soovitatav enne immuniseerimist pidada nõu oma raviarstiga.

Dr Oona kinnitas, et perearstikeskustesse on vastav info edastatud ja ekspertide soovitus on, et kui võimalust pakutakse, tuleks ennast koroonaviiruse vastu vaktsineerida.

Oona täpsustas veel, et need, kes on COVID-19 juba läbi põdenud, ei vaja kaitse tõhustamiseks kaht vaktsiinisüsti – piisab vaid ühest doosist. Kaitsesüsti võib manustada nädal pärast haiguse möödumist ja see soovitus kehtib tervenemisest kuni kuue kuu jooksul.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.