Viiruse leviku kõrgendatud ohu korral on endiselt väga oluline järgida kehtestatud kontrollmeetmeid: kanda koroonaviiruse nakkusohu suhtes mittekontrollitud avalikes siseruumides maske, liikuda hajutatult, kasutada desinfitseerimisvõimalusi. Ruumides ja asutustes, kus on ette nähtud koroonaviiruse nakkusohutuse kontroll, tuleb esitada koroonatõend.
Koroonaviirusesse nakatunute arvu kõrval arvestatakse viiruse leviku riskitaseme määramisel ka seitsme päeva keskmist koroonapatsientide hospitaliseeritute arvu, mis on Eestis praegu 23,4. Riskimaatriksi järgi on tegemist kollase ehk keskmise tasemega. Selle näitaja osas muutub riskitase kõrgeks, kui seitsme päeva keskmine haiglasse sattumise arv ületab 30 inimest.
Koroonaviiruse riskitaseme määramisel arvestatakse hospitaliseeritute ja nakatumise näitajatele lisaks nelja indikaatorit:
- Esiteks arvestatakse 7 päeva keskmist COVID-19 surmade arvu, mille matemaatiline väärtus on praegu 2,57. Riskimaatriksi järgi vastab see madalale ohutasemele.
- Teiseks arvestatakse üle 60-aastaste inimeste viimase 7 päeva nakatumise keskmisega, mis on praegu ümardatult 87,9 inimest. See vastab keskmisele ohutasemele.
- Kolmandaks jälgitakse juhitaval hingamisel viibivate COVID-19 patsientide arvu, mis on praegu 17. Ka see näitaja vastab kõrgele ohutasemele.
- Täiendavalt jälgib valitsus täisvaktsineeritud täiskasvanud elanikkonna hõlmatust, mis on praegu 62,55 protsenti inimest.
Seejuures tasub teada, et raske haigestumise ja haiglasse sattumise eest kaitseb väga tõhusalt vaktsineerimine. Mida rohkem on täielikult vaktsineeritud inimesi, seda väiksem on surve haiglatele. Juhul, kui sa pole veel vaktsineerimisotsust teinud, saab informeeritud otsuse teha helistades perearsti nõuandetelefonile 1220 või rääkides oma perearstiga. Teavet vaktsineerimispunktide kohta saab telefonilt 1247 või veebilehel vaktsineeri.ee.