Meelelahutusüritused tõid nädalaga üheksa uut koroonapuhangut, täielikult vaktsineeritutest on haigestunud 0,1%

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.Foto Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

Terviseameti andmetel on erinevatel üritusel osalemisega seoses tekkinud 16 haiguspuhangut, nendest 9 lisandusid eelmise nädala jooksul. Koroonakolletes on haigestunud kokku 228 inimest, kellest 166 lisandusid eelmisel nädalal. Suurim haiguspuhang on hetkel 67 isikuga.

Mitmed kolded on hiljuti tekkinud ning on tõenäoline, et neisse lisandub haigestunuid veel. Üritustest (meelelahutusüritused, laagrid, ööklubid jne) osavõtjad on reeglina erinevatest piirkondadest, mille tulemusel kandub haigus erinevatesse Eesti piirkondadesse.

Möödunud nädalal registreeriti ka 115 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 9,2% haigusjuhtude üldarvust. Sisse toodud haigusjuhud on seotud reisimisega 25 riigis, kõige rohkem neist on seotud reisimisega Soomes, Türgis ja Venemaal.

Sarnaselt eelnevate nädalatega on enim haigestunuid noorema tööealise, sotsiaalselt aktiivse elanikkonna hulgas – uute juhtumite arv tõusis 93% võrra. Seejuures täielikult vaktsineeritute seas on haigestunud vaid 0,1% kõikidest vaktsineeritutest.

Mis on prognoos?

Haigestumus kasvas kõikides maakondades. Kõrgeim juurdekasv on Võrumaal, Viljandimaal, ja Saaremaal. Kahel järjestikusel nädalal on täheldatud epideemiline kasv Saaremaal, Tartumaal ja Põlvamaal. Kolmel järjestikusel nädalal jätkub epideemiline levik Pärnumaal.

Nakatamiskordaja R on üle-eestiliselt 1,55 ja see on jätkuvalt kiires kasvutrendis. Kasv on seotud nii delta tüve domineerimisega kui ka ürituste läbiviimisega.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma tõdes, et kasvu jätkumist on oodata ka järgnevatel nädalatel, enne kui piirangud hakkavad mõju avaldama. „Seega võib augusti keskpaigaks oodata umbes 2500 nakatunut nädalas ning üle 300-400 nakatunuga päevi,“ ütles Härma.

Härma sõnul peaks selle juures kasvutempo pidurduma, aga 500 nakatunuga päevadeni jõudmine augusti teises pooles on endiselt tõenäoline. See sõltub vaktsineerimise tempost, võimalikest uutest piirangutest ja inimeste käitumisest. „Nakatumiste arvu suurenemine on suuresti põhjustanud nooremaealiste nakatumistest, kuid nakatumiste kasvu jätku on oodata ka vanemaealiste seas,“ lisas ta.

Mis toimub haiglaraviga?

Haiglaravi on pandeemia algusajast kokku vajanud 6,8% haigete üldarvust. Maksimaalne hospitaliseerimiste arv oli käesoleva aasta 30. märtsil, kui ööpäevaga lisandus 104 haiget. Maksimaalne haigete arv haiglaravil oli 5. aprillil, kui haiglates oli kokku 727 koroonapatsienti.

Eelmisel nädalal lisandus haiglatesse 42 koroonapatsienti, kokku viibis esmaspäeval haiglaravil 49 patsienti. Neist intensiivravil oli 3 patsienti. Suri üks 62-aastane inimene, kellel olid ka kaasuvad haigused ja kes ei olnud vaktsineeritud.

Täielikult vaktsineeritute seas on 2. augusti seisuga haigestunud koroonaviirusesse 946 inimest ehk 0,14% kõikidest vaktsineeritutest.

Esmaspäevase seisuga oli haiglaravi vajavatest 49-st inimesest vaktsineerimata 39. See moodustab kõikidest haiglaravi vajavatest inimestest 79,6%,. Vaktsineerimskuur oli pooleli kolmel inimesel ehk 6,1% ning vaktsineerimiskuur oli lõpetatud 7 patsiendil ehk 14,3% kõikidest haiglaravi vajavatest inimestest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.