• elab samas majapidamises COVID-19 haigega
• on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata – näiteks on peale köhitud või kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega.
• on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis – näiteks klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis – vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel
• või tervishoiutöötaja, kes on osutanud COVID-19 haigele otsest ravi või hooldust või laboritöötaja, kellel on olnud kokkupuude COVID-19 haigega, kasutamata soovitatud isikukaitsevahendeid või nende kasutamise võimalik rikkumine
• viibis transpordivahendis COVID-19 haige läheduses – sealhulgas isikud, kes istusid samas reas ja kaks rida ees- või tagapool
• COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad
• meeskonnaliikmed, kes teenindasid näiteks lennuki sektsiooni, kus viibis COVID-19 haige

Juhul, kui COVID-19 haige sümptomite raskus või tema liikumine transpordivahendis võisid suurendada nakkuse levikut, tuleb lähedasteks kontaktideks pidada kõiki transpordivahendis viibinuid.

Mida peale hakata?

Inimene, kellel on äkiline köha, palavik ja/või hingamisraskused ning 14 päeva enne sümptomite ilmnemist oli ta COVID-19 nakkuse kandjaga lähikontaktis või viibis riskipiirkonnas, tuleks kindlasti telefonitsi konsulteerida perearstiga või perearsti töövälisel ajal perearsti nõuandeliiniga numbril 1220.

Kindlasti ei tohiks aga perearsti juurde kohale minna ega pöörduda EMO-sse – nii võib ohtu seada ka teised inimesed ning arstid.

Tõsisemate kahtluste korral tuleb helistada hoopis häirekeskusesse numbril 112 ning informeerida koroonaviiruse kahtlusest.