Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar selgitas, et ühe inimese kohta võib olla mitu haiguslugu – näiteks siis kui inimene viiakse üle ühest haiglast teise. Sellisel juhul esimeses haiglas juhtum lõpetatakse ja teises avatakse.
Saare sõnul on neid arve tähtis eristada haiglate koormuse hindamiseks.
Võrreldes kevadega haigestub praegu rohkem noori
Terviseameti andmetel nakatusid kevadise koroonaviiruse laine ajal kõige rohkem 30–70-aastased inimesed. Praegu liigub haigus pigem 20–40aastaste seas.
ERR vahendas, et kevadel oli haigestunuid üle 2000, praegu veidi üle 1000. Kevadise laine ajal vajas haiglaravi üle 400 koroonahaige ehk viiendik kõigist haigestunutest ning neist valdav enamus olid üle 50aastased. Nüüdse laine kestel on haiglaravi vajanud 87 inimest ehk alla kümne protsendi haigestunutest ja enamus neist on üle 40-aastased. Kevadel sattusid raskesse seisu peamiselt üle 50aastased, nüüd üle 60aastased.
Suremus kevadel oli suurim alates 70. eluaastast. Suri kolm protsenti kõigist haigestunutest. Uue viiruselaine ajal on surnud üks inimene, kes oli 70. eluaastates. See teeb uue laine suremuseks 0,1 protsenti.