Pikemaid trende vaadates tõi ta näiteks, et kui igapäevasuitsetajate osakaalu langus peegeldab hästi 2000. aastate keskpaigast rangemaks muutunud tubakapoliitikat, siis Eesti inimeste stressitaseme pikk trendijoon kajastab nii ühiskonnakorra üleminekuaja kui majanduskasvu ja -kriisi aegseid väljakutseid.

Eesti kauaaegseim järjepidev terviseuuring hõlmab küsimusi terviseseisundi, arstiabi kasutuse, suitsetamise, alkoholi ja uimastite tarvitamise, toitumise ja liikumise kohta, samuti kaardistab terviseriske ja neid ennetavat käitumist.

Uuringusse kaasatakse juhuvaliku alusel 5000 Eesti elanikku vanuses 16–64 eluaastat. Neile saadetakse lähiajal uuringu küsimustik kas e-posti teel või tavapostiga. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Rohkearvuline osavõtt on aga oluline, et tagada tulemuste esinduslikkus.

Küsimustiku täitmiseks kuluv 20–30 minutit pakub võimalust oma tervisele ja eluviisile tähelepanu pöörata ning ühtlasi panustada rahvastiku terviseseisundi ja tervisekäitumise kirjeldamiseks vajalike andmete kogumisse. Seega palub Tervise Arengu Instituut uuringukutse saanud inimestel leida võimalus küsimustiku täitmiseks.

Uuringus kogutud andmeid ei seostata vahetult isikuandmetega ning uuringu korraldusel järgitakse kõiki andmekaitse ja hea teadustava põhimõtteid. Tulemused avaldatakse vaid üldistatud kujul. Uuring on kooskõlastatud TAI inimuuringute eetikakomiteega. Koondtulemused selguvad 2023. aasta kevadel.