Uuringust tuli ka välja, et suur osa, 89 protsenti vastajatest, tundis muret suureneva töökoormuse ja patsiendi võimalike vaktsineerimisjärgsete kõrvaltoimete esinemise pärast, mida apteegis ei pruugi olla võimalik lahendada. „Samas olid rohkem kui pooled, 57 protsenti vastanutest, veendumusel, et valmisolekut vaktsineerida aitab tõsta täienduskoolitus ning vajaliku infrastruktuuri olemasolu“.

„Takistavateks teguriteks olid uuringu põhjal puudulikud ressursid, arvamus, et teised tervishoiutöötajad seisavad apteegis vaktsineerimisteenuse osutamisele vastu, aga ka teatav hirm, kuidas uues olukorras hakkama saada,“ lisas Kristiina Sepp.

Sepp sõnas, et vaktsineerimine päästab igal aastal miljoneid inimelusid. „Vaktsineeritusega kaetust ja kättesaadavust ning tõenduspõhise info liikumist tuleks parandada, kaasates erinevad tervishoiutöötajaid, sealhulgas proviisoreid ja farmatseute. Apteekide hea kättesaadavus ja ligipääsetavus ning proviisorite laiapõhjalised teadmised tuleks paremini Eesti elanikkonna tervise heaks rakendada.“

Apteegid on traditsiooniliselt keskendunud ravimite väljastamisele ja valmistamisele ning inimeste ravimi- ja tervisealasele nõustamisele. „Järjest enam aga pakutakse erinevaid apteegiteenuseid, nagu näiteks tervisenäitajate määramine (vereõhk, veresuhkur, hemoglobiin), tubakast loobumise nõustamine, aga ka vaktsineerimine COVID-19, gripi ja puukborrelioosi vastu. Viimast viivad läbi tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad ja vastava väljõppe läbinud tervishoiutöötajad, sest proviisoritel ja farmatseutidel vaktsineerimiseks õigust ei ole,“ selgitas Sepp.

Liisbeth Suursilla ja Kristiina Sepa e-postriga „Vaktsineerimisteenuse pakkumine Eesti üldapteekides – proviisorite ja farmatseutide valmisoleku hindamine planeeritud käitumise teooria põhjal“ sai tutvuda tänavusel Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeval.