Üllatav oli seegi, et inimeste teadlikkus portaali olemasolust on vähene. Oli intervjueeritavaid, kes ei olnud kuulnudki võimalusest, et nende terviseinfo on interneti vahendusel kättesaadav. Seejuures ei joonistunud välja mingit selget vanuselist või sotsiaalset erisust – neid inimesi oli nii noorte kui vanade, nii maal kui linnas elavate hulgas.
Koroonatõendi loomine oli nii mõnegi jaoks esimene kord elus portaaliga kokku puutuda. Samuti tõsteti esile erinevaid kasutusmugavusega seotud probleeme, nagu näiteks aegunud kujundus ja navigatsioon ning tavakasutajatele liiga keeruline keelekasutus, kus tarvitatakse sõnu nagu „epikriis“, „immuniseerimispass“ või „tervisedeklaratsioon“.
Teriviseinfo turvalisus
Analüüsist selgus, et väga palju inimest puudutavat terviseinfot liigub telefoni ja e-kirja teel, mis peaks kolima portaali keskkonda. Praegusel juhul kasutavad nii patsiendid kui tervishoiutöötajad e-kirju selleks, et teavitada retsepti või saatekirja soovist, haigestumisest või antakse teada patsiendi analüüsitulemustest.
Samuti pakub väljakutset telefoni teel teineteisega ühenduse saamine. Ühelt poolt on tervishoiutöötajad hädas patsientide aegunud kontaktandmetega ja kulutatakse palju aega selleks, et otsida kehtivat telefoninumbrit ning teisalt on tervishoiutöötajate telefonid ülekoormatud ning, et liinile pääseda, võib võtta arvestatava aja.
Samuti toodi välja, kui oluline on saada keskse portaali kaudu meeldetuletusi retsepti aegumise või korduva vaktsineerimise kohta. Viimast eriti siis, kui mõne vaktsineerimise intervall on mitu aastat ning meeldetuletus hoiab ära selle, et vaktsineerimisskeemiga tuleb uuesti otsast alustada. Sama kehtib ka retseptide kohta, kus õigeaegne teavitus retsepti aegumisest aitab ära hoida inimeste asjatuid apteegikülastusi ja nädalavahetusel erakorralise meditsiini osakonda pöördumised, palvega uus ravimiretsept saada, kuna ravikuuri ei tohi pooleli jääda.
Samuti on ebamõistlik, kui inimene peab igal visiidil erinevate teenuseosutajate juures sama terviseinfot korduvalt jagama. Tulevikus võiks saada portaali kaudu täita vastuvõtule eelnevaid seisundihindamise küsimustikke, sisestada ja edastada raviarstile näiteks kodus mõõdetud vererõhu ja veresuhkru väärtuseid ning täita toitumispäevikut, mis on vajadusel nähtavad kõikidele teenuseosutajatele nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemis.
