Niiviisi treenitaksegi RNA vaktsiiniga keha SARS-CoV-2 viiruse vastu võitlema. Kuid sama meetodit saaks ju kasutada ükskõik millise võõrast valku sisaldava organismi vastu.

Ka vähk on Abneri sõnul mingil määral nagu võõras organism — ta küll koosneb meie oma rakkudest, aga vähid on äärmusteni muteerunud ja käituvad kui võõrad sissetungijad. Immuunsüsteem peab iga päev vähirakke kehas tapma, kuid mõnikord muteeruvad vähirakud kiiremini, kui immuunsüsteem neid tundma jõuab õppida ning haigus saabki areneda patoloogilisele tasandile.

“Kui suudaksime võtta sellisest vähist valgulise ja geneetilise proovi, siis tõenäoliselt suudaksime leida sealt mõne unikaalse ning muteerunud valgu, millega saaks ka immuunsüsteemi ohtliku vähi vastu treenida,” lausub teadlane.

Maakeeli saab seega öelda, et mRNA tehnoloogia võib anda inimese rakkudele käsu valmistada lisaks koroonaviiruse antigeenidele tulevikus ka näiteks vähi antigeene. Või ükskõik mis haiguse toimet mõjutavaid valke.

Abner lisab, et esimesed taolised kliinilised katsed on seni olnud paljulubavad. Paraku võtavad sellised katsed üldjuhul aega aastaid ning tulemusteni ei pruugita veel niipea jõuda.

Milliste vähivaktsiinide katsed on ravimifirmades käimas, millal mRNAst abi loodetakse saada ning kuidas võiks vähi käsitlus tulevikus mutuda, saab lugeda pikemast intervjuust Erik Abneriga siit.