Ette tuleb ka olukordi, kus raha küsitakse tagasi hoopis raviasutuselt, kelle arst on põhjendamatult väljastanud haiguslehe. Seda juhul, kui tervisekassa kontroll seda tõestab ja on selle alusel maksnud inimesele hüvitist. 

Enim nõutakse haigusraha tagasi valeandmete tõttu

Haigushüvitise tagasinõuded  on aga kõige enam tingitud valeandmete esitamisest,  näiteks valesti märgitud töövabastuse periood, tegelikkusest suuremaks deklareeritud maksud, haiguslehe ajal tööl käimine või puhkusel viibimine.  

„Tavaline on ka olukord, kus ettevõte deklareerib töötaja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikkuses ei maksa seda hiljem maksuametile ära. Samal ajal on töötaja haiguslehel ja saab selle eest meilt hüvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ning parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasinõudmiseks,“ selgitas Kont.   

Samuti ei tohi tööandja haiguslehel olevale inimesele samaaegselt maksta sotsiaalmaksuga maksustava tulu nagu näiteks palka, ka see on alus tagasinõudeks. „Töövõimetushüvitist maksab tervisekassa inimestele, kel samal ajal jääb sissetulek haiguse ajal saamata. Hüvitis pole mõeldud selleks, et tavapärasest kuupalgast rohkem teenida,“ manitses Kont.  

On ka juhtumeid, kus tervisekassa küsib inimesele makstud haigusraha tagasi tööandjalt, kes on teinud töötamise registris töötamise lõpetamise kande tagasiulatuvalt, rikkudes oma kohustust töötamise registris registreerida töötamise lõpetamine seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Hüvitise maksmise hetkel ei teadnud tervisekassa, et inimesel ei olnud kogu haiguslehe vältel kehtivat töösuhet ja seega puudus õigus hüvitisele. 

„Alusetult makstud töövõimetushüvitise eest raha tagasi nõudmine on lisaks meie kohustusele ka põhimõtte küsimus, sest inimeste raviks mõeldud raha välja pettes kannatavad need, kes selle raha eest võiks tegelikult ravi saada,“ lisas Kont.