Kooliealiste seas toimunud haigestumise tõus avaldab mõju vanemaealiste patsientide kasvule ning võib järgmiste nädalate jooksul suurendada ka COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arvu.

Sentinelseire andmetel olid gripilaadsete viirusnakkuste suhtes positiivsed 40% analüüsitud proovidest. Haigestumine on võrdeliselt seotud A ja B gripi ning SARS-CoV-2 ja rinoviirustega. Sentinelseire käigus täheldatud gripi- ja COVID-19 tekitajate osakaalu suurenemine viitab, et nende nakkuste levik võib lähinädalatel intensiivistuda.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus nädala jooksul arstide poole 1960 inimest, kellest 29,1% olid kuni 14-aastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 138,11.

Aasta esimesel nädalal registreeriti kokku 184 grippi haigestunut. Laboratoorselt kinnitati gripiviirus 119-l inimesel: 100-l tuvastati A-gripiviirus ja 19-l B-gripiviirus. Gripi tõttu hospitaliseeriti 25 patsienti. Viimase kolme nädala jooksul vajas haiglaravi 67 patsienti, neist umbes 50% olid inimesed vanuses 65 eluaastat ja vanemad.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel püsib gripi aktiivsus Euroopa Liidus jätkuvalt madalal hooajalisel tasemel.

RS-viirusega seotud nakkused ja COVID-19 haiguse ülevaade

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul on RS-viiruse levik EL/EMP riikides üldiselt madal ja madalam kui viimase kolme hooaja jooksul. Detsembri jooksul registreeriti 13 RS-viirusega seotud juhtu. Alates oktoobrist on registreeritud kokku 28 RS-viiruse juhtumit.

Aasta esimese nädala jooksul lisandus 774 koroonaviiruse haigusjuhtu (168 laboratoorselt kinnitatud ja 606 kliiniliselt diagnoositud). Raske kuluga hospitaliseeritud patsientidest moodustasid üle 60-aastased 85,3%.

Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 1. nädalal kokku 78 patsienti, kellel oli COVID-19 kas põhi- või kaasuv haigus, neist 34 patsienti ehk 43,6% hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 haiguse tõttu. 29 patsienti ehk 85,3% olid üle 60-aastased. Raske COVID-19 tõttu suri üks üle 60-aastane inimene.

Haigestumus on tõusuteel. Eelnevate viirushooaegade kogemuse alusel saab öelda, et koolivaheajal haigestumuse kasv peatub, kuid pärast seda hakkab haigestumiste ja hospitaliseerimiste arv taas kasvama.