Neandertallaste DNA pole kuhugi kadunud
Kui nüüdisinimene enam kui 60 000 aastat tagasi Aafrikast välja rändas, kohtus ta teiste arhailiste inimestega, näiteks neandertallastega, ja segunes nendega. Iga praegusaja inimene, kes pole pärit Aafrikast, kannab umbes 2% neandertallase DNA-d. Kõikide inimeste peale kokku võib tänapäeva inimestel leida umbes 40% neandertallaste genoomist.
Mõned arhailised geenivariandid võisid mingil ajal meie evolutsioonilises minevikus kasulikuks osutuda. Tänapäeval saavad teadlased sellele teabele tuginedes uurida nende geenivariantide mõju inimese käitumisele ja haiguste riskile.
Selleks, et mõista täpsemini neandertallaste DNA osatähtsust tänapäeva inimeste käitumisjoonte varieerumises, analüüsis Tartu Ülikooli, Berliini Charité Ülikoolihaigla ja Amsterdami Ülikooli haigla teadlaste juhitud rahvusvaheline töörühm oma hiljutises Ühendkuningriigi biopangal põhinevas uuringus neandertallaste DNA seoseid enam kui saja ajuhäire ning une, suitsetamise või alkoholiga seotud käitumisharjumuse vahel.
Neandertallase DNA on tugevalt seotud suitsetamisriskiga
Uuringus leiti, et kuigi neandertallase DNA-l näis olevat ebaproportsionaalselt palju seoseid tunnustega, mida seostatakse kesknärvisüsteemi haigustega, ei ilmnenud nende haiguste endi puhul märkimisväärseid seoseid neandertallase DNA-ga. Kõige tugevam oli neandertallase DNA seos suitsetamis-, alkoholitarbimis- ja magamisharjumustega.
Kasutades andmeid teistest riikidest, näiteks Eesti geenivaramust, Madalmaade depressiooni ja ärevuse uuringust, Soome teadusprojektist FinnGen, Jaapani biopangast ja Islandi deCODE andmestikust, õnnestus mitut neist tulemustest korrata. Erilist tähelepanu vääris kaks suitsetamisega seotud neandertallastelt päritud geenivarianti, mis leiti vastavalt Ühendkuningriigi ja Jaapani biopanga andmetelt.