Uudis

Neljandik Eesti meestest ja viiendik naistest on rasvunud

Ligikaudu kolmveerand ülemäärasest kehakaalust tingitud tervisekaotusest on seotud just rasvumisega.Foto: Shutterstock

Tartu Ülikoolis tehtud analüüs näitas, et 2018. aastal oli ligikaudu neljandik Eestis meestest ja viiendik naistest rasvunud.

Rasvumisel oli oluline seos nii vanuse, hariduse, sissetuleku, alkoholi tarvitamise, suitsetamise kui ka hinnanguga enda tervisele. Rasvunud rahvastikurühmi on tarvis teada selleks, et rasvumise levikut tõhusamalt vähendada ja ennetada.

Rasvunute hulk on mõnekümne aasta jooksul kahekordistunud

Rasvumise levimus on mõnekümne aasta jooksul maailmas kahekordistunud. Selle põhjused peituvad peamiselt inimeste liikumis- ja toitumisharjumuste muutustes.

Rasvumisega on seotud väga palju tervisemuresid. Teaduskirjanduse põhjal on enam kui kaks kolmandikku ülemäärase kehakaaluga inimeste surmadest põhjustatud südame-veresoonkonnahaigustest.

Suur kehamassiindeks soodustab ka diabeedi, kroonilise neeruhaiguse, luu- ja lihaskonnahaiguste ning vähkkasvajate teket.

Kuna ligikaudu kolmveerand ülemäärasest kehakaalust tingitud tervisekaotusest on seotud just rasvumisega, on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) võtnud üheks oma eesmärgiks rasvumise kasv peatada.

Rasvumise levimus Eestis

Seda, milline on Eesti täiskasvanute rasvumise levimus ja sellega seotud tegurid, uuris Elisa Kender Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös.

Tema töö põhineb 2000.–2018. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise läbilõikelistes uuringutes osalenud 25–64-aastaste andmetel. Kokku analüüsis ta 20 901 inimese andmeid. Rasvunute hulka liigitati vastajad, kelle kehamassiindeks oli vähemalt 30.

Kenderi analüüsist nähtus, et aastatel 2000–2018 tõusis Eestis nii meeste kui ka naiste rasvumise levimus: 2000. aastal oli meeste seas rasvunuid 14,3% ja naiste seas 17,7%, 2018. aastal oli neid juba vastavalt 22,8% ja 18,9%.

Meeste rasvumise levimus tõusis järsult aastatel 2000–2008, pärast seda tõus aeglustus. Naistel oli aastatel 2000–2014 rasvumise tõus laugem ja pärast seda hakkas levimus mõnevõrra langema.

Kender märkis, et seda, kas meeste rasvumise levimuse kasvu aeglustumine alates 2010. aastast ning naiste rasvumise levimuse langus alates 2016. aastast on püsivad, on praegu veel vara öelda.

Siiski võib selline muutus tähendada, et teaduskirjanduses esitatud prognoos, mille järgi võiks 2025. aastal Eestis üle 20-aastaste täiskasvanute rasvumise levimus olla 34%, on üle hinnatud.

Rasvunud naine ja mees

Analüüsi tulemused näitasid, et suurem tõenäosus olla rasvunud oli üle 35-aastastel madalama haridustasemega meestel ja naistel, samuti neil, kes tarvitasid alkoholi korraga suurtes kogustes (kuus või enam alkoholiühikut), olid endised suitsetajad ning hindasid enda tervist halvaks.

Lisaks oli rasvumine iseloomulik (vaba)abielus, töötavatele ja suurema sissetulekuga meestele ning väiksema sissetuleku, madalama tajutud stressitasemega ja kehaliselt mitteaktiivsetele naistele.

Neli ettepanekut

Kenderi hinnangul on rasvumist väga tähtis põhjalikult uurida, sest see aitab üles leida just need rahvastikurühmad, kellele tuleb rasvumise ennetamiseks ja vähendamiseks keskenduda.

Kender selgitas, et jälgides rasvumise levimuse suundumusi ning uurides selle seoseid mitmesuguste sotsiaal-majanduslike, käitumuslike ja tervisega seotud teguritega, on võimalik kujundada tervisepoliitikat ning tervisedenduse tegevusi. Nende teadmiste põhjal saab ka hinnata, kas senine tegevus on ennast õigustanud või tuleks midagi muuta.

Analüüsi tulemuste põhjal tegi Kender neli ettepanekut, mida arvestades saaks rasvumise levimust vähendada ja ennetada.

  1. Sotsiaalministeeriumis valmiva toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamisel tuleks arvestada rasvumise suundumustega ja täpsustada seal seatud eesmärke.
  2. Suitsetamisest loobumise programmides peaks tähelepanu pöörama toetavatele tegevustele, mis aitavad hoida kaalutõusu kontrolli all.
  3. Alkoholi liigtarvitamise programmides peaks tähelepanu keskendama kehakaalule.
  4. Rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030 tuleks jätkata kavandatud prioriteetsete sekkumismeetmetega, mis puudutavad tasakaalustatud toitumist ja kehalist aktiivsust, keskendudes tegevuse planeerimisel suurema rasvumise levimusega rahvastikurühmadele.
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.