Vaktsiinikindlustuse loomise eesmärk on suurendada usaldust vaktsiinide vastu ning tõsta seeläbi inimeste valmisolekut vaktsineerida. Vaktsineerimise tõttu rasket tervisekahju saanud inimesel tekib võimalus nõuda kahju hüvitamist seaduses ettenähtud määras sõltuvalt kahju raskusastmest.

Vaktsiinide turustajale kehtestatakse kohustuslik kindlustusmakse, mille suurus sõltub Eestis kasutamiseks turustatud vaktsiinidooside arvust ning valitsuse kehtestatud maksemäärast. Kindlustusmaksetest kaetakse hüvitiste taotluste menetlemise ja väljamaksetega haigekassale ja ravimiametile tekkivad kulud.

Eelnõu kohaselt makstakse hüvitist, kui vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud või kui inimene sureb ning tegemist on vähemalt tõenäolise seosega tervisekahju ja vaktsineerimise vahel. 

Vaktsiinikindlustuse loomiseks vajalikud sätted lisatakse ravimiseadusesse. Eelnõu näeb ette vaktsiinikindlustuse käivitamise alates 2022. aasta 1. maist.

2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid, mis ilmnesid sel või 2021. aastal. Alates 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid.

Mida kujutab endast patsiendikindlustus?

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega tekib raviasutustele kohustus vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks.

Kui patsient saab raviprotsessis tervisekahju, mida oleks olnud võimalik vältida, siis kahjunõude korral hindab juhtumi asjaolusid ning maksab kindlustusjuhtumi korral välja kahjuhüvitise kindlustusandja. Praegu on patsiendil võimalik nõuda hüvitist otse raviasutuselt või kohtu kaudu ning soovi korral saada juhtumile eksperthinnang tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonilt.

Uue patsiendiohutus- ja kindlustussüsteemi loomise eesmärk on muuta kahju hüvitamine kannatada saanud inimese jaoks lihtsamaks ja kiiremaks võrreldes hüvitise taotlemisega kohtu kaudu või otse raviasutusega vaidlusse asudes.

Patsient saab edaspidi pöörduda hüvitise taotlemiseks kindlustusandja poole, kes konkreetsele raviasutusele kindlustust pakub, juhtumit menetleb ja otsustab kahju hüvitamise. Kahju hakatakse hüvitama kindlate piirmääradeni sõltuvalt kahju suurusest.

Samas jääb patsiendile ka pärast kindlustusseltsilt otsuse saamist, kas juhtum kuulub hüvitamisele, võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta otsusega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse terviseameti juurde.

Kolm aastat pärast kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi käivitumist on kavas analüüsida vastutuskindlustuse toimimist ning järgmise sammuna luua vajadusel patsiendikindlustusfond. Nii võib patsientidel tekkida edaspidi võimalus pöörduda kindlustusandjate moodustatava patsiendikindlustusfondi poole.