“Arvestades seda, et enne koroonaviiruse tõttu tekkinud kriisi elas ja töötas Soomes hinnanguliselt kuni 100 000 eestlast, siis võib vajadus sama teenuse järgi teisel pool lahte kordades suurem olla,” rääkis Jaagus

Tulevikus võib süsteem laieneda üle Euroopa

Tänaseks on soovi retseptiandmete piiriüleseks jagamiseks avaldanud kokku 23 Euroopa Liidu riiki. “Üldine eesmärk on tagada inimestele kogu Euroopat kattev teenus, kuid see, millised riigid ja mis etapis selleks valmis on, sõltub eelkõige digitaalsete andmete kättesaadavusest,” rääkis Tõnis Jaagus.

Praegu saavad Eestist oma retseptiravimeid osta Soome, Horvaatia ja alates tänasest ka Portugali kodanikud. Eestlastele avaneb järgmisena võimalus digiretseptiga ravimeid osta Horvaatias ja Portugalis.

Arstid ja õed, kes retsepte välja kirjutavad, ei pea teenusega liitumiseks eraldi midagi tegema. Samuti on Eesti patsiendil andmed piiriüleseks andmevahetuseks vaikimisi avatud. Kui inimene soovib, on patsiendiportaalis digilugu.ee võimalik andmete piiriülene edastamine ka sulgeda.

Järgmine etapp üleeuroopalise terviseandmete vahetamise protsessis on patsientide terviseandmete kokkuvõtte edastamine. See tähendab, et tulevikus on näiteks välisriigis arstiabi vajaval inimesel olemas digitaalne terviseandmete kokkuvõte, mida sealne arst oma riigi keeles kiiremate ja kvaliteetsemate raviotsuste tegemiseks kasutada saab.

Nii saab välisriigi arst näiteks erakorralises olukorras kohe infot patsiendi kaasuvate haiguste, allergiate või muude oluliste tervisenäitajate kohta.