Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janar Filippov märkis, et kõige olulisem on, et köha ja muude võimalike koroonasümptomite korral jäädakse kohe koju, välditakse kontakte, tehakse test ja edasi tegutsetakse vastavalt arsti juhistele. “Mingil juhul ei tohiks levitada sõnumit, justkui haige või isolatsioonikohustusega inimene tohiks maskiga rahvarikkasse kohta minna,” toonitas ta.
Õige mask õigesti kantuna võib õiguskantsleri kantselei hinnangul olla kasulik ruumides ja olukordades, kus muud piirangud ei toimi. Seal, kus mask aitab kõneledes takistada veel sümptomiteta, aga juba nakkusohtlikult inimeselt nakkuse levikut, on mask põhjendatud.
“Sellised kohad võivad olla näiteks tervishoiuasutused, samuti võib mask näiteks olla nõutud tervelt inimeselt, kes läheb hooldekodusse lähedast külastama. Lühiajaline, selgel põhjusel ja õigesti maski kandmine tõesti vähendaks neil juhtudel nakkusohtu,” selgitas Filippov.
Üldise maskikohustuse vajadus peab olema veenvalt tõestatud
Üldise maskikohustuse kehtestamine on õiguskantsleri kantselei hinnangul lubatav, kui on selge tõestus, et sellel on oluline viirust tõkestav mõju, arvestades üheaegselt kõiki muid piiranguid ja maski kohustust eelnimetatud ulatuses, maski materjali ja viiruse omadusi ning faktilist inimkäitumist.
Nii-öelda igaks juhuks täiendava ettevaatusabinõuna üldise maskikohustuse kehtestamine ei ole aga lubatav, sest kahjustab näiteks kuulmispuudega inimeste õigust ümbritsevat mõista, on hingamisraskuste puhul vastunäidustatud. Lisaks ei tohiks kaaluka põhjuseta nõuda inimestelt kulude katmist, viia Eesti avalikus ruumis sisse näo katmise kommet ega tekitada mittevajaliku tarbimisega keskkonnakahju.
“Loodetavasti ei lähe Eesti kaasa välismaiste moevooludega, mille tagamaaks näib sageli olevat soov signaliseerida pandeemiaohtu ja solidaarsust, inimesi avalikest kohtadest peletada vms. Pole tugevaid tõendeid, et maskikohustus oleks tõkestanud viiruse puhangu,” edastas Filippov õiguskantsleri kantselei seisukoha.