Uudis

Otse ja ausalt: mis tunne on anda koroonatesti?

Foto: Shutterstock

Koroonaviiruse testist on tänavu saanud lugeda uudiseid alates veebruarikuust saadik. Terviseamet saadab nagu kellavärk igapäevaselt ajakirjanike postkasti teateid möödunud ööpäeva testitute hulgast ja tulemustest.

Lugeda on saanud ka sellest, kuidas koroonatesti tehakse ja milline see välja näeb. Peale ise koroonatesti andmist selgus aga, et kuskil on kahe silma vahele jäänud üks väga oluline punkt – mis tunne see on?

A, B ja C – kuidas koroonaviiruse testile saab?

Täna testitakse Eestis neid inimesi, kellel lasub viirusekahtlus – positiivse proovitulemuse andnud inimeste tuttavad ja lähedased, koroonaviiruse sümptomitega inimesed ja kõik, kes end perearstil testile suunata lasevad. Mina kuulusin viimasesse kategooriasse.

Möödunud kolmapäeval sain sõbralt sõnumi, et tal võib koroona olla, sest temaga lähiajal koos viibinud inimese proov oli positiivne. Pikka pidu pidamata helistasin perearstile ja andsin talle edasi eelmises lauses sisaldunud informatsiooni. Küsiti sümptomite kohta – “ninnu on natuke nohune, muud midagi” – ja öeldi, et edasi võtab Terviseametist keegi ühendust.

Võttiski. Sama päeva õhtul helistati Terviseametist ning pakuti esimeseks vabaks ajaks Tartus reede õhtut: kell 17:30 A Le Coq spordihoone ees asuvas testpunktis. Veel öeldi, et tulemuse saab teada testile järgneva 24 tunni jooksul ning et negatiivse tulemuse puhul keegi ise ühendust ei võta, aga positiivse korral helistatakse.

Proovi sain elava järjekorra tulemusena anda 17:52 ja tulemus lisati Digilugu.ee portaali järgmisel hommikul 8:31.

Pulk ninna ja done… but wait, there’s more!

Seda, et COVID-19 tuvastamiseks on vaieldamatult parim meetod puupulga ninna pistmine, teavad tänaseks kõik. Kas tegelikult võiks ka mugavam (et mitte öelda parem) variant olla, ma ei tea. Kui keegi teab, siis ärge mulle öelge, sest…

… koroonaviiruse test oli üks kõige ebameeldivamaid asju, mida ma kunagi olen pidanud üle elama.

Päris ausalt. Aga tegelikult polnud nii hull ka. Kohe selgitan.

Pärast 20-minutilist autode järjekorras ootamist jõudis kätte minu ja sõbra, kellega korterit jagan, kord proovi anda.

Muidugi jõudsime kahekesi kuumas autos istudes ja aeglaselt edenevat prooviandjate rivi vaadates umbes kakssada korda arutada ja mõelda, kui jube see protseduur ikkagi on ja kas poleks targem lihtsalt kaks nädalat kodus passida, et eelnenud diskussioon seejärel lausega “raudselt pole tegelikult nii hull” kokku võtta.

Lõpuks veeresime parklasse püstitatud valge telgi alla, aknad all, nagu drive-in’is kombeks. Peale põgusat vestlust proovi võtva õega – “Isikukood, palun!” – oligi minu kord “susata saada”. Õde palus mul pea vastu peatuge toetada ja veidi ülespoole vaadata ning terve aja suu kaudu hingata. Siis võttis ta välja pulga ja pistis selle mulle ninna.

Oskan ainult eeldada, et COVID-19 viirus peitub täpselt selle nupu peal, kust inimestel pisarate kraan lahti käib, sest nii kui pulk oma sihtkohta jõudis, olid mul silmad märjad ja täiesti meelest läinud, kuidas käib suu kaudu hingamine. Õnneks luges õde mu mõtteid ja palus mul suu kaudu hingata, mida ma tegelikult teha ei jõudnudki, sest pulk oli juba ninast väljas.

Mis tunne see oli? Räigelt ebameeldiv. Umbes selline, nagu keegi pistaks puupulga sulle ninna ja vaataks kui sügavale see läheks ning teeks “lõppu” jõudes sellega veel paar ringi ka.

Kuid sellega test ei piirdunud, sest pärast esimese pulga eemaldamist teatas õde, et võtab ka teisest ninasõõrmest proovi. Enne pulga teise ninasõõrmesse pistmist ütles ta veel lohutuseks, et teine pulk peaks väiksem ja seega vähem ebameeldiv olema.

See lause tekitas minus korraga nii palju segadust (miks mõlemad pulgad väiksemad pole?!), et teiselt ajupoolkeralt proovi võtmine läks juba palju libedamalt.

Miks peaks keegi tahtma koroonatesti anda?

Kogu senine jutt ei ole koroonaviiruse testist just kõige meeldivamat muljet jätnud. Seda põhjusega.

Pärast testi andmist kulus ligikaudu minut aega, et kogu kogemus selja taha jätta. Sinna minutisse mahtus salvrätikuga silmade kuivatamine, paar korda nina nuuskamine ning hulgaliselt seda liigutust:

Drug Snort GIFs | Tenor

Autoga umbes-täpselt Eedeni ringile jõudes olime sõbraga mõlemad “taastunud” ning pidime tõdema, et meil oli enne järjekorras oodates terve aeg õigus, sest koroonatesti andmine polnudki tegelt nii hull.

Jah, korraks oli ebameeldiv. Korraks pidi taluma seda, et teine inimene sinu ninas pulgaga surgib, aga isegi kahe pulgaga võttis see kõik kokku aega umbes täpselt neli sekundit.

Neli sekundit kannatust, et teha kindlaks, et ma poes käies kassatädile surmavaks ei osutu. Neli sekundit kannatust, et ma saaksin rahus pereliikmeid ja tuttavaid külastada. Neli sekundit kannatust, et teha kindlaks, et ma järgmine Vabanki-vend pole.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.