Küsitlus näitas, et videolahendust kasutati vaid 8% vastuvõttudel, samas märgiti, et oma silmaga spetsialisti nägemine on asi, mida tervishoiutöötajaga suheldes väga hinnatakse. „Just videovastuvõttude arvu suurendamiseks maksab haigekassa sellest aastast teenuse osutajatele turvalise videolahenduse kasutamise eest ka tulemustasu,“ märkis haigekassa kaugteenuste projektijuht Jaarika Järviste.
Tagasisidest tuli välja ka arenguvajadusi, mis esmapilgul ehk kaugteenustega seotud polegi. „Inimese jaoks vähendab kaugvastuvõtu väärtust olukord, kus ta ei saa teha uuringuid kodule lähimas raviasutuses, sest kaugvastuvõttu tegev arst võib asuda füüsiliselt hoopis teises Eesti otsas. Praegune süsteem näeb aga ette, et analüüsid tuleb anda samas haiglas,“ ütles Järviste.
Märtsis tehtud tagasisideküsitlus näitaski, et 29% vastanutest pidid analüüside andmiseks sõitma enam kui 20 km kaugusele oma kodust. Et teenust patsiendi jaoks mugavamaks teha, on töö lahenduse leidmiseks hetkel haigekassa ja partnerasutuste vahel käimas.
Enim kaugvastuvõtte tehakse psühhiaatria erialal
Haigekassa rahastab tänaseks kaugteenustena nii kaugvastuvõtte kui ka -teraapiaid. Need võivad toimuda nii telefonikõne, veebivestluse kui ka videolahenduse vahendusel ning teisel pool patsienti võib olla nii arst, õde, ämmaemand kui ka tugispetsialist. Märtsikuu raviarvete statistika näitab, et 42% kaugteel toimunud teenustest osutati psühhiaatria erialal. Sellele järgnesid günekoloogia, endokrinoloogia ja neuroloogia.
Ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas toimusid psühhiaatriaerialal märtsi jooksul kaugteel 42% kõigist vastuvõttudest. Haigla psühhiaater-vanemarst Margus Lõokene ütles, et üldine tagasiside patsientidelt on kaugvastuvõttude osas hea.
„Uurin alati inimeselt, kas midagi saaks teha paremini. Mõnel patsiendil on olnud tehnilisi probleeme digiregistratuuri kaudu videovastuvõtule sisenemisel. On ka neid, kes kaugvastuvõtuga mingil põhjusel nõus ei ole,“ selgitas Lõokene. Videolahenduse kasutamine peaks tema hinnangul olema korduva visiidi puhul alati eelistatud, aga teineteise nägemisest üksi jääb väheks. „Sõltuvalt vajadusest võiks kasutada ka lisavõimalusi. Näiteks on ekraani jagamisest palju abi, kui on vaja täita küsimustikke või selgitada uuringute vastuseid,“ sõnas ta.
