Uudis

Perearst “Laseris”: minu patsientide seas on olnud kaks beebit, kel mitte ühtegi antibiootikumi pole võimalik kasutada

Perearst Piret Rospu näeb oma töös iga päev, kuidas inimesed ei mõista, milleks antibiootikumid mõeldud on.Foto: Laser

Eestis sureb aastas 15 inimest, sest nende keha vallutanud põletik ei allu ühelegi antibiootikumile. Mitte-töötavate antibiootikumidega puutuvad arstid ja proviisorid kokku iga päev.

“Tegelikult enam ükski antibiootikum ei toimi ja inimene võibki selle tagajärjel surra,” tõdes Tartu Ülikooli Kliinikumi kliiniline proviisor Jana Lass “Laserile”.

Perearst Piret Rospu aga ütles, et tema patsientide seas on olnud kaks beebit, kel mitte ühtegi antibiootikumi pole võimalik kasutada.

Lõhkev pimesool toob kaasa surma

Ravimite arendusega tegeleva Washingtoni ülikooli professor Michael Kinch sai probleemi põletust tunda väga lähedalt.

Terve Kinchi pere oli šokis, kui ta poja pimesool lõhkes, sest sooles peidus olnud bakterid olid resistentsed pea kõikidele antibiootikumidele. Ning tuleb tõdeda, et Kinchi pojaga juhtunu ei ole kaugeltki ainus omataoline sündmus.

Lähiaastail oleme ilmselt silmitsi kriisiga, kus ka kõige lihtsamad operatsioonid muutuvad võimatuks, sest antibiootikumide väärkasutamine muudab bakterid neile resistentseteks. See tähendab, et antibiootikumid lihtsalt enam ei mõju.

Juba praegu sureb allumatute bakterite tõttu Euroopas aastas 33000 inimest. Kui me senist praktikat jätkame, muutub see number mitmekümne kordseks.

“Maailma Terviseorganisatsioon loeb seda kõige suuremaks tervishoiuprobleemiks,” sõnas Jana Lass.

Probleem peitub laudas

Kõige hämmastavam selle juures on tõik, et me võime antibiootikumide suhtes muutuda resistentseks ka siis, kui me pole ise kordagi antibiootikumikuuri läbi teinud. Seda seetõttu, et 80 protsenti antibiootikumidest, mida maailmas tarbitakse, kasutatakse lihaloomade raviks. 

“Teatud antibiootikumid, mis on inimeste ravis väga olulised, neid ei tahaks loomakasvatuses näha,” nendib Tartu Ülikoolis aastaid antibiootikume uurinud professor Tanel Tenson.

Kahjuks on nende kasutamine Eestis nii levinud, et oleme selle poolest Euroopas esirinnas. Laut pole aga suletud süsteem ja resistentsed bakterid liiguvad laudast koos lägaga otse loodusesse.

Kas lähiajal on siis nii, et hüppan suvel jõkke ujuma ja pärast ei saa mulle enam pimesoole operatsiooni teha?

“Midagi taolist jah,” sõnab Tenson.  

Mille vastu antibiootikumid tegelikult aitavad ja miks neid Eestis nii vääriti kasutatakse, näeb esmaspäeval kell 20 TV3 saates “Laser”.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.