Perearstid seavad järgnevatel nädalatel fookuse vaktsineerimisele, teisi vastuvõtte piiratakse

Perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi.Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Perearstid üle Eesti on otsustanud 27. oktoobrist 5. novembrini keskenduda põhitööna inimeste vaktsineerimisele ja sellega seotud nõustamisele. Selle foonil lükatakse edasi kergemate tervisehädadega tegelemine, tagatakse vaid erakorraline arstiabi.

“Me kõik tahame vabadust ja iseseisvust – võimalust ise valida ja otsustada. Tahame otsustada, kus ja millal käime, kellega suhtleme. Ja tahame, et sama saaksid teha meie lapsed. Paraku oleme sõjas. Viirus sulgeb meid kodudesse, sunnib maskid näo ette ja naelutab meid ja meie lapsi ja ekraanide ette,” kirjutavad perearstid avalikus pöördumises.

Et seista kõigi vabaduse ja tervise eest ja olla toeks haiglas tööst kurnatud kolleegidele, korraldavad perearstid järgneval kahel nädalal suurvaktsineerimise. See tähendab, et 27. oktoobrist kuni 5. novembrini keskenduvad perearstikeskused vaktsineerimisele ja sellega seotud nõustamisele, samuti tagatakse erakorraline arstiabi.

Perearstid paluvad 1-2 nädalat oodata kõikidel patsientidel, kelle terviseprobleem seda võimaldab. Ehk järgnevatel nädalatel võidakse lükata edasi kergemate tervisehädadega tegelemine, sõeluuringud, plaanilised krooniliste haigete tervisekontrollid ning selliste tervisetõendite tegemine, millega ei ole kiire. “Võtame vastu vaid inimesi, kelle mured on ajakriitilised – valutava jala või kohe aeguva tervisetõendi või äkki haigestunud inimesega tegeleme ikka nii, nagu varem,” kirjutavad arstid.

Vaktsiin on kiirtee vabadusse

“Oleme jõudnud olukorda, kus kõrge nakatumine koroonaviirusega hakkab piirama kõikide Eesti elanike vabadust ja ohustama tervist. Iga päev toob kõrgemad nakatumisnumbrid igas vanuserühmas  ja COVID-19 surmade arv saab olema kasvavas trendis,” kirjeldas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi tänast olukorda. “Kui teil on kõhklusi, pidage oma perearstikeskusega nõu ja tulge vaktsineerima.” 

Dr Vallikivi rõhutas, et ainult vaktsineerides saab vältida olukorra kiiret halvenemist. Ainus tee olukorrast välja pääsemiseks on langetada õige otsus – minna vaktsineerima.

“Täna saab iga Eesti inimene küsida oma lähedaselt, oma kolleegilt või kasvõi pinginaabrilt rongis, kas vaktsiin on juba tehtud. Julgustage neid, kes kardavad – pahatahtliku väärinfo levitajad on külvanud palju asjatut hirmu ja võltslootusi. Vaktsiin on kiirtee vabadusse. Me ju näeme seda Rootsi, Taani, Norra pealt,” toovad perearstid välja.

Kuidas perearsti juurde vaktsineerima minna?

Vaktsineerimiseks võta ühendust oma perearstikeskusega. Vaktsineerima võib minna koos lähedase või tuttavaga – vaktsineeritakse ka neid, kes pole konkreetse perearsti nimistus. Liikumisraskustega inimesi vaktsineeritakse ka kodus. Anna teada kodus vaktsineerimise vajadusest oma perearstile või infotelefonil 1247.

Tõhustusdoose tehakse üle 65-aastastele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest. Soovi korral võivad ka teised vaktsineeritud täisealised tõhustusdoosi saada, kuid esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest peab olema möödas vähemalt kaheksa kuud.

Perearstid vaktsineerivad peamiselt Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga. Perearsti või -õega saab ka arutada, milline vaktsiinidest on inimesele sobivaim ja leida talle parim lahendus.

Tõsisemad kõrvaltoimed on kõigil COVID-19 vaktsiinidel harvemad kui paljudel igapäevastel ravimitel. Eakatel ja krooniliste haigustega inimestel esineb kõrvaltoimeid vähem. Seejuures tasub teada, et krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad COVID-19 haiguse raskelt põdemise ohtu.

Usaldusväärset infot vaktsiinide kohta leiab veebilehelt: www.vaktsineeri.ee.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.