Nad toovad välja, et mida rohkem on neid, kes ennast ei vaktsineeri, seda kiiremini kasvab nakatumine. See tähendab, et ligipääs arstiabile halveneb ja süvenevad kroonilised haigused, lapsed jäävad eemale õppetööst ja kinnistuvad juba kevadel alanud vaimse tervise probleemid, seni vastu pidanud ettevõtted on sunnitud oma tegevuse lõpetama, halveneb erinevate teenuste ja toodete kättesaadavus, väheneb võimalus reisida, ära jäävad kõik suuremad sündmused ja kogunemised.
Seejuures rõhutavad perearstid, et see kõik ei ole paratamatus, vaid vaktsineerimisega välditav. “Praeguste valikute mõjud ei avaldu üksnes tervises, vaid puudutavad meie jaoks kõige olulisemat: vabadust. Iga inimene, kes täna loobub vaktsineerimisest, annab hoogu viiruse levikule ja vabaduste piiramisele. Valime piirangutevaba ühiskonna, tervise ja normaalse elu,” kutsuvad perearstid üles kõiki oma valikuvabadust kohe kasutama.
Perearstide 7 ettepanekut
1. Ühiskondlik kokkulepe. Me võidame tervise- ja majanduskriisi ainult siis, kui see on meie ühine eesmärk. Et vältida viiruse levikut ja selle mõju meie kõigi elukorraldusele, tuleb igaühel meist võtta vastutus ja end suvel vaktsineerida. Just praegu on viimane aeg vaktsineerida, et sügise alguseks kaitse tekkida jõuaks. Ühiskondliku kokkuleppe peab aitama kujundada vabariigi valitsus. Piirangud peaksid puudutama vaid neid, kes on otsustanud mitte vaktsineerida: nende valik seab ohtu teiste inimeste elu ja tervise.
2. Vabadus on valik. Vaktsineerides kaitseme ennast ja teisi. Iga otsus loeb ja mõjutab viiruse levikut. Kasutame siis ometi oma valikuvõimalust targalt: valime avatud ühiskonna! Vaktsineeritud inimestel peab olema ka rohkem võimalusi ja vabadust, sest nad ei ohusta teisi.
3. Vaktsineerimine on reegel. On elualasid, kus vaktsineerimine peab olema kohustuslik. Need on kõik töötajad, kes puutuvad kokku haavatavate inimrühmadega, ja kõik, kelle töö on riigi toimimise seisukohalt ülioluline.
4. Vaktsineeritakse kõiki, kes soovivad, sealhulgas lapsi. Vaktsiin peab jõudma kõigini, kes seda soovivad. Kindlasti tuleb vaktsineerida ka lapsed ja noored ning nende vaktsineerimisega tuleb alustada võimalikult kiiresti. Kuigi nad põevad COVID-19-haigust üldjuhul kergesti, on ka laste hulgas neid, kellel võib haigus kulgeda raskelt: krooniliste südame-veresoonkonnahaigustega, närvisüsteemihaigustega ja rasvumisega lapsed. Lastel võib COVID-19 põdemisega seoses tekkida haruldane üliraske multisüsteemne põletikuseisund, mida on esinenud ka Eesti lastel. Lapsed võivad haigust edasi kanda teistele lastele ja täiskasvanutele, sealhulgas riskirühmadesse kuuluvatele inimestele.
