Uudis

Pfizer vähendab vaktsiinitarneid kogu Euroopa Liidus. Kas vaktsineerimine muutub veelgi aeglasemaks?

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik.Foto: Konstantin Sednev / Postimees /Scanpix

Reede õhtul kinnitas vaktsiinitootja Pfizer, et eelolevatel nädalatel vähendatakse vaktsiinitarneid kogu Euroopa liidus.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul pidi tuleval nädalal Eestisse saabuma u 13 650 vaktsiinidoosi, tegelikult tuleb aga sellest vaid pool. Ülejärgmise ning üleülejärgmise nädala koguste kohta praegu täpset infot ei ole.

Üks doos jaanuaris on parem kui kaks juunis

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles pressikonverentsil, et tarnete vähendamist põhjendab Pfizer eesmärgiga tootmine ümber korraldada, et seejärel tootmisvõimsust tõsta. “See on pehmelt öeldes halb uudis. Praeguses olukorras kehtib loogika, et üks doos jaanuaris on parem kui kaks juunis,” nentis minister.

Ta selgitas, et hilisem mahtude mitmekordistamine ei kompenseeri tarnete vähendamist ning vaktsiinidefitsiiti praegu, kui vajadus vaktsiini järele on kõige suurem ja kaitsesüstimisega oleks vaja kiiresti edeneda.

Olukord on Kiige sõnul keeruline seda enam, et praegu on vaid kaks müügiloaga vaktsiinitootjat ning domineeriva osa toodab just nimel Pfizer.

Kiik märkis, et koos kolleegidega Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist ning Taanist saadeti EL-i tervisevolinikule ning töögrupi juhtidele ka märgukiri, et tarnete õigeaegne laekumine on kriitilise tähtsusega. Vajalikuks peetakse, et Euroopa Komisjon teeks kõik, et kokkulepitud tarned tuleksid siiski täies mahus.

Plaanitud tempos ei ole võimalik kaitsesüstimisega edasi liikuda

Kiik viitas, et Pfizeri lubadus on olnud tõsta tootmismahtu lähikuudel ja et see tähendab ajutist vähendamist, ei ole keegi varem öelnud. Minister oli seisukohal, et Pfizer oleks pidanud koguste vähendamise vajaduse eruoliidu esindajatega läbi rääkima. Siis oleks liikmesriigid saanud hinnata, kas kevadine kõrgem tarnete hulk väärib küünlaid.

“Minu hinnangul ei vääri. Kriisikeskkonnas ei saa sellist info liikumist adekvaatseks pidada,” oli ta kriitiline.

Praeguse info järgi saab sel nädalal jätkata vaktsineerimisega plaanipäraselt, aga järgmisel nädalal peab hakkama sihtrühmasid uuesti tähtsuse järgi ritta seadma. “Ilmselgelt ei ole võimalik plaanitud tempos edasi liikuda,” tõdes Kiik.

Ta tõi ka välja, et Eesti immunoprofülaktika komisjon soovitas jääda siiski kahe vaktsiinidoosi juurde, ega toetanud kahe kaitsesüsti vahelise perioodi pikendamist nagu tehakse näiteks Suurbritannias.

Minister tõdes, et uudis tuli väga ootamatult ja kui selliseid tuleb veel, lööb see immuniseerimisplaani väga kõikuma. Ta avaldas lootust, et edaspidi saabuvad tarned siiski vastavalt kokkulepitule ja pigem tarnitakse vaktsiine lubatust kõrgemas mahus, mitte väiksemas.

“Kevadel tarnete tõstmine ei ole liikmesriikide elanike vaates nii oluline, kui kiire vaktsineerimisega edasi liikumine jaanuaris ja veebruaris,” lausus minister.

Pfizer on olnud väga suure surve all

Pfizer Eesti esindaja Anneli Taal põhjendas tarnekava muutmist öeldes, et tarneraskused tekkisid, kuna tootmismahu kiireks suurendamiseks on Belgias asuvas Pfizeri tehases tulnud osas tootmist ümber korraldada. Seetõttu on mõned liinid tootmisest väljas. Seda küll lühikest aega, kuid just see tehas varustab suuremat osa Euroopast vaktsiiniga.

Taal selgitas, et kui Euroopa Komisjon ja riigid möödunud aastal vaktsineerimise plaane tegid ja ravimifirmadega eellepingud sõlmisid, loodeti sellele, et praeguses faasis on turul juba oluliselt rohkem vaktsiinitootjaid ja vaktsineerimine käib täies hoos. Läinud on aga pisut teisiti. Lisaks Pfizerile on turule jõudnud ka Moderna, kuid nende tootmismaht ei ole väga suur. “Pfizer on olnud väga suure surve all,” tõdes Taal.

Ta tõi välja, et koos Euroopa Komisjoniga on otsitud võimalusi, kuidas väga suurele nõudlusele vastata. Taali sõnul on üks soovitus vaktsiinide võimalikult efektiivseks kasutamiseks olnud see, et ühest vaktsiiniviaalist saab spetsiaalseid süstlaid tarvitades 5 doosi asemel 6 doosi. See võimaldab jõuda kiiremini suurema hulga vaktsineerituteni.

Arutatud on aga ka tarnete suurendamise võimaldamist. Taal rääkis, et vastavalt viimasele kokkuleppele Euroopa Komisjoniga nõustus Pfizer suurendama 2. kvartalis vaktsiini tootmise mahtu 4 korda. Selleks peab aga suurendama tootmisvõimsust. Et seda lähemal ajal kiiresti suurendada on pidanud praegu koguseid vähendama.

“Paari nädala jooksul kõigile tarned jätkuvad, kuid ei tule oodatud mahus. Küll aga veebruari keskpaigas maht taastub ja märtsis on juba planeeritust oluliselt suurem,” kinnitas Taal.

Ta viitas, et kui vaadata suuremat plaani kui 1–2 nädalat, siis kindlasti võidame praegusest viivitusest. “Pfizeri eesmärk ei ole põhjustada riikides probleeme. Iga uue toote puhul tuleb arvestada, et võib tulla ette näiteks tarneraskusi, tootmise ebaõnnesutmist alguses. Pahatahtlikkust siin pole. Meie eesmärk on olnud ikka probleemi lahendada,” rõhutas Taal.

Järgmise nädala vaktsineerimisi edasi ei lükata

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse nentis, et tarnete pidurdumise uudis tuli šokina reede hommikul.

“Olime valmis vaktineerimist kiirendama, sest see on vajadus. Õnneks jätsime tarnetest pool reservi, valmistudes, et kui on ootamatu lühiajaline tarneviivitus, et me ei peaks vaktsineerimsit katkestama ja edasi lükkama,” lausus Jesse ja kinnitas, et seetõttu ei põhjusta pretsedenditu uudis Eestis järgmiseks nädalaks kokku lepitud vaktsineerimiste edasi lükkamist.

Prioriteet on praegu hooldekodude vaktsineerimine, mis algas sel nädalal. Valmidus immuniseerimiseks on 53 hooldekodus ning nädala esimese poole tellimused saavad ka täidetud. Peatselt hakatakse aga tegema ümberarvestusi, et varuks jääks selline kogus vaktsiini, mis lubaks kaitsesüsti teha kõigile neile, kes ootavad teist doosi järgmisel nädalal. Samuti peab vaatama, kui suure osaga jooksvatest tarnetest saab alustada uusi vaktsineerimisi.

“Mõistagi ootame kinnitust selle kohta, kuidas saavad tarned järgmistel nädalatel olema,” ütles Jesse ja lisas, et reede õhtul toimub erakorraline Euroliidu vaktsineerimise korraldamise juhtrühma koosolek. Pärast seda saab jagada täpsemat infot selle kohta, kas on siiski võimalik, et vaktsiinitarneid saaks jätkata vajalikus mahus praegu, mil viirus Euroopas kõige enam levib, mitte siis, kui see suveilmade saabudes taanduma hakkab.

Sotsiaalminister kinnitas, et kui teised vaktsiinitootajad hoiavad lubatud graafikust kinni, peaks siiski paika pidama plaan, et tavaelanikkonda saab hakata vaktsineerima kevadel nagu lubatud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.