Uudis

Riik hakkas kaardistama koole, et sinna vajadusel koroonahaigeid majutada

Kuressaare haigla juhtimise võttis üle päästeametnik

Kuressaare Haigla SA juhatuse liige Märt Kõlli (vasakul) ja terviseamet meditsiinijuht Arkadi Popov (paremal).Foto: Ronald Liive/Geenius Meedia

Terviseameti meditsiinijuhi dr Arkadi Popovi nentis, et suurem haiguspuhang nii Saaremaal kui ka üldisemalt Eestis on veel ees ning selleks peab valmistuma.

Just sellega hakkabki terviseamet tänasest tegelema, hakates valmistuma veelgi mustemaks stsenaariumiks, kus haiglad üle Eesti ei ole enam võimelised uusi patsiente vastu võtma ning neid peab majutama koolihoonetesse ja mujale.

Terviseamet hakkab kaardistama koole ja muid hooneid

Popov külastas eile Saaremaad, kus andis ka ajakirjanikele olukorrast ülevaate. Meditsiinijuht külastas saart ka eelmisel nädalal ning toona jõudis avalikkuse ette informatsioon, et Kuressaares kaardistati koole ja spordihooneid kuhu saaks vajadusel patsiente hospitaliseerida. Tänasest tehakse sama üle-eestiliselt.

Nimelt alustab terviseametis reedest töörühm, mis hakkab tegema plaane olukorraks, kus patsientide arv võib teoreetiliselt ületada haiglate võimekust Eestis. “Selline plaan on Eesti jaoks olemas. See ei tähenda, et see peab realiseeruma,” nentis Popov.

“Peame olema ka selleks stsenaariumiks valmis ja kui selline ettevalmistustöö on tehtud ning on paberile kantud, siis on kergem liikuda, kui selline variant võib realiseeruda. See on selline neli-viis sammu ette planeerimine, mis peaks kergendama meie tööd, kui peaksime olema suurema kriisi ees,” rääkis ta.

Popov ei oska konkreetselt öelda, kas Saaremaal toimuv ootab lähiajal ka mandri-Eestit ees, kuna see kõik oleneb inimeste käitumisest. Mida suurem linn ja elanikkond seda suuremad riskid on.

Kuigi valikuliselt on testitud paljude Eesti haiglate personali, on laustestimine hetkel võetud ette vaid Kuressaare haigla personaliga, kellest oli eilse seisuga COVID-19 positiivse proovi andnud 41 töötajat. Laustestimise järgselt selgub haigla toimepidevus.

Eriolukorra meditsiinijuht ütles veel, et tänu kaitseväe välihaigla avamisega Kuressaares on Saaremaa meditsiiniline võimekus viidud väga kõrgele tasemele. Popov kinnitas üle, et kuigi Kuressaares on tänu välihaiglale suurendatud hapnikravi võimekust, on endiselt jõus plaan, et intensiivravi vajavad patsiendid transporditakse mandrile.

Haiglas juhib kriisi päästeametnik

Kuna Saaremaal on erinevate struktuuride koordineerimine ja juhtimine muutunud keerulisemaks, võeti Popovi sõnul ühiselt vastu otsus, et Kuressaare haiglale läheb appi päästeameti hädaolukorra valmisoleku osakonna nõunik Jako Vernik, kes hakkab juhtima Kuressaare haigla operatiivstaapi – seda kuni eriolukorra lõpuni.

“Staap on juba moodustatud ja esimene kriisistaabi koosolek on toimunud. Staabi koosseisus on esindatud nii Kuressaare haigla juhatus ja arstid ning lisaks sellele kaitseväe välihaigla meedikud. Usun, et selline operatsioon tsiviilmeditsiini ja kaitseväe meditsiini vahel on väga viljakas ja päästeamet, kes tegelebki kriisi juhtimise ja lahendamisega, on selles olukorras asendamatu ressurss, mida me peame kasutame ja sellest on meile kõigile suur kasu,” ütles Popov neljapäeva õhtul.

Kuigi Kuressaare haigla ravijuhi dr Edward Laane sõnul on selline uudis ootamatu, näeb ta, et kuna Kuressaare haigla ei ole loodud kriisihaiglaks, on neile lisakompetentsi juurde toodud.

Päästeameti hädaolukorra valmisoleku osakonna nõunik Jako Vernik. (C) Foto: Ronald Liive/Geenius Meedia

Vernikul jookseb Saaremaal juba kolmas nädal, kus ta on seni olnud abiks kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonis. Värske operatiivstaabi juht ise nentis, et ilmselt on päästeametnik etteotsa pandud ilmselt selleks, et tuua sisse kriisireguleerimise poolt.

“Täna on mandri-Eestis võimalik vaadata Saaremaad natuke nagu meelelahutusena ja arvata, et äkki Eestis ei juhtu selliseid asju, nagu me välismeediast näinud oleme. Meie seisukoht on see, et kuni me ei tea, et on põhjust arvata teisiti, siis meil kindlasti olukord eskaleerub ja me peame selleks valmis olema,” lisas ta.

Vernik tõi välja, et kuna statistika on näidanud, et olukord ei ole stabiliseerumas, on vaja teha mitmeid ettevalmistusi, millest üks ongi juba tehtud kaitseväe välihaigla toomise näol Kuressaarde.

Kaitseväe välihaigla anti eile pärastlõunal üle Kuressaare haigla osakonnaks – nii et Kuressaares on tegelikult üks haigla, mille üks osakond on õues konteinerites.

Kuressaare haigla pole kriisi jaoks loodud

Staabijuhi asetäitja Kuressaare haigla ravijuhi dr Edward Laane sõnul on see ootamatu uudis, et haigla juhtimine on muutunud, kuid ta palus saare kogukonnal rahu säilitada.

Kuressaare Haigla SA juhatuse liige ning haigla ravijuhi dr Edward Laane. (C) Foto: Ronald Liive/Geenius Meedia

“Tegelikult on haiglale toodud lisakompetentsi. Haigla juhtkonda on endiselt täiel määral ametis, täidab oma ametikohustusi, kuid Kuressaare haigla ei ole loodud kriisihaiglaks. Kui tegu on massiivse haigestumisega, mida me kardame, siis me vajame lisakompetentsi. Dr Popov ja Vernik suudavad seda meile pakkuda,” rääkis Laane.

Ravijuht nentis, et mõistagi loodetakse, et kriisi ei tule aga epidemoloogias on alati olukord, et kui midagi ei juhtu, siis öeldakse, et reageeritakse üle ja kui me ei reageeri ja juhtub midagi, siis me pole üldse reageerinud. “Meie seisukoht on, et pigem reageeriksime üle, kui et pigem ei reageeriks üldse,” ütles Laane.

Kui veel eile õhtul peetud pressikonverentsil prognoosis meditsiinijuht Popov, et välihaigla võetakse reaalselt kasutusele tuleval nädalal, on täna hommikuks selge, et esimene patsient on välihaiglas juba sees. Popovi sõnul on suuremat patsientide arvu üle-eestiliselt oodata aprilli keskel ning Saaremaal juba veidi varem.

“Püsige kodus ja hoidke distantsi ning pidage kinni kahe inimese ja kahe meetri reeglist,” meenutas Popov abimeetmeid viiruse tõkestamiseks. Sama tähtis on see, et need, kes täna võivad potentsiaalselt nakatuda, istuksid kodus ja ei jalutaks ringi.

“Kui me täna seda teeme, siis nädala pärast on meedikutel kergem. Kui me seda ei tee, siis võime neid inimesi näha haiglas. See on lihtne valem, millega peame elama teatud aja jooksul seni kuni koroonaviirus on Eestis,” ütles Popov.

Pärnu ja Rakvere teevad head tööd

Popovi kinnitusel on terviseamet teinud visiite mitmetesse haiglatesse kontrollimaks, kas haiglad käituvad vastavalt ameti instruktsioonidele. Meditsiinijuht kiitis Kuressaare haigla juhtide kõrval seistes aga hoopis Pärnu ja Rakvere haiglaid, mis on tema sõnul eeskujulikud.

Terviseamet meditsiinijuht dr Arkadi Popov (vasakul) ja Saaremaa valla abivallavanem Jaan Leivategija (paremal). (C) Foto: Ronald Liive/Geenius Meedia

Pärnu haiglas on vähe COVID-19 haigeid – kolmapäeval, mil Popov seal viibis, ainult kolm. “See, mida me nägime, avaldas muljet. On ettevalmistatud ja läbimõeldud patsientide teekonnad. Juurdeehitatud täiendavad vaheseinad ja lüüsid. Personal korralikult instrueeritud, ravijuhendid olemas. Suurepärane ettevalmistus on tehtud. Samamoodi on Rakvere haiglas, mida me käisime vaatamas,” ütles ta.

Eesoleval nädalavahetusel külastab Popov Ida-Virumaa keskhaiglat, Narva haiglat, Lõuna-Eesti haiglat ja Viljandi haiglat.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.