Uudis

President lükkas tagasi plaani võimaldada telefonilt saada kriisiajal infot, kas keegi on haiglas

Laps haiglas.Foto: Shutterstock

President Kaljulaid jättis täna välja kuulutama päästeseaduse ja relvaseaduse muudatused, kuna peab neid põhiseadusega vastuolus olevaks.

Seadusega plaaniti anda kriisiolukorras hädaabiteadete menetlemise andmekogule õigus saada tervise infosüsteemist andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on mõnele inimesele antud selles kriisiolukorras arstiabi või osutatud tervishoiuteenust.

“Sisuliselt räägime me sellest, et meie kriisiabitelefonilt – seesama 1247, mis praegusegi kriisi puhul saanud tugeva koormuse – saaks küsida infot selle kohta, kas mõni inimene on kriisis näiteks paigutatud mõnda haiglasse,” selgitas president Kaljulaid.

Ta tõi seaduse peamise puudusena välja selle, et on jäetud määramata, kellele ja millistel tingimustel sellist teavet edaspidi hädaabitelefoni kaudu võib avaldada. Samuti on jäetud sätestamata, kuidas määratakse isikute ring, kelle kohta neid andmeid kolmandatele isikutele edastatakse.

Terviseandmed on kaitstud

“Põhiseadusest tulenevalt kuulub füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel inimeste põhiõiguste ja vabaduste hulka. Eesti õigusruumis on isikuandmete hulka kuuluvate terviseandmete kaitset siiani eriti oluliseks peetud ning on alati püütud tagada, et isikud ise saaksid maksimaalselt ulatuslikult otsustada selliste andmete töötlemise lubatavuse üle,” rääkis Kaljulaid.

Ta lisas, et on seaduse algatajatega suhelnud ja mõistab vajadust teatud olukordades sellist infot töödelda ja väljastada ning nõustub, et mõningatel juhtudel võib see olla ka mõistlik ja eesmärgipärane. “Siiski peab see käima kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega,” rõhutas president.  

Teise olulise põhjusena tõi riigipea välja, et seadusandja on jätnud kirjeldamata, millistel juhtudel selline andmete edastus ja kolmandatele isikutele avaldamine toimub. Selle asemel on toodud sisse kriisiolukorra mõiste, mis on aga õigusruumis sisustamata.

“Kui me intuitiivselt võime ju tajuda, millest jutt on – kuigi ilmselt ka siin ruumis tajub seda igaüks pisut erinevalt – siis juriidiliselt on see mõiste sisustamata ja seda ei tehta ka selles seaduses. Seega jätab seadusandja kirjeldamata, millistel juhtudel selline andmete avaldamine toimuma hakkab. Meie õigusruumi ühe üldpõhimõtte kohaselt peab seadusandja siiski põhiõiguse seisukohast olulised küsimused ise ära otsustama, mitte aga delegeerima vastavat laia otsustuspädevust täitevvõimule,” ütles Kaljulaid.

Märksõnad: , ,

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.