Eesti Psoriaasiliit jälgis esimese koroonalaine ajal psoriaasihaigete toimetulekut ning kaardistas üleskerkinud põhiprobleemid.  Suuremal osal haigetel aktiveerus psoriaas just ühiskondlikust stressist tingituna, sest ettearvamatust ja teadmatust oli palju.

Psoriaasiliidu juhi Georg Jurkanovi sõnul võis eeldada, et peamine murekoht oli plaanilise ravi  peatamine kuid küsitlusest selgus, et võrdsel määral mõjutas haiguse aktiveerumist meediast saadud stress.

„Psoriaasihaiged on väga teadlikud kuidas oma käitumisega haigust kontrolli all hoida kuid koroonaperioodi stress oli nii ootamatu ja ulatuslik, et tuli kui välk selgest taevast,“ kirjeldas ta kevadist olukorda.

Stress kui haigust provotseeriv oluline faktor süvendas väga paljudel psoriaasi. Eneseisolatsioon ja hirm tuleviku ees tekitasid psoriaasi tagasitulekut isegi kui haigus oli juba remissioonifaasis. Samuti teiste krooniliste haiguste ägenemine mõjus psoriaasile negatiivselt, patsientidel oli raskusi konkreetset abi otsida. 

Levinud on negatiivne suhtumine ja eelarvamused

Suur mõjufaktor on ka kaasinimeste suhtumine, sest kuigi haigus on Eestis üsna levinud, on siiski paljudel haigete suhtes suured eelarvamused. Tihti ei teata, et psoriaas on krooniline põletikuline nahahaigus ning ei ole kuidagiviisi nakkav.

“Ei tasu karta, et psoriaasihaigega kokkupuutumisel saad ise sama haiguse,” kinnitas Georg Jurkanov. “Selline tõrjuv suhtumine mõjutab haigete elu väga, sest tolerants on väga madal ja negatiivset suhtumist kohtab igal sammul,” lisas ta.

Jurkanovi sõnul andis kriis olulise õppetunni. „Patsient, eriti nii keerulise haigusega nagu psoriaas, peab omama valmisolekut oma haigusega igas situatsioonis emotsionaalselt toime tulla. Raskeid hetki meie elus võib tulla veel ning tuleb julgesti arvestada oma varasemaid kogemusi, suhelda aktiivselt saatusekaaslaste ja teiste toetust pakkuvate inimestega.“

Ravivõimalusi ei tohi edaspidi nii kapitaalselt kärpida

Psoriaasiliidu juht viitas, et järgmisel korral oleks mõistlik, kui riigi tasandil otsuseid vastu võtavad ametnikud mõtleksid patsientide igapäevastele vajadustele.

“Ravi  ja konsultatsioonide võimalusi ei tohi nii kapitaalselt ära jätta. Sellega tekitame tulevikus sotsiaalsüsteemile lisakulutusi  ning inimestele lisakoormust eriolukorra möödumisel,” oli Jurkanovi seisukoht. 

Mis haigus on psoriaas?

Psoriaas ehk soomussammaspool on krooniline mittenakkav põletikuline nahahaigus, mille puhul tekivad nahale punetavad valkjate kettudega kaetud sõlmekesed. Need võivad ka sügeleda ja olla valulikud.

Psoriaas on küllaltki tihti ettetulev nahahaigus, mis esineb 2-3 %-l elanikkonnast, olles meestel ja naistel võrdse sagedusega. Eestis põeb seda haigust umbes 43 000 inimest. 10-30%-l psoriaasi põdevatel haigetel esinevad kaasuvana ka küünte muutused ning liigeste kahjustus.

Eesti Psoriaasiliit (EPsoL) on eestis tegutsenud 29 aastat ja liidul on tänase päeva seisuga 337 liiget. Allorganisatsioonid asuvad Viljandi-, Saare- ja Järvamaal. Psoriaasiliidu eesmärgiks on seista psoriaasihaigete parema elukvaliteedi ja ravi kättesaadavuse eest.

Igapäevaselt tegeletakse teavitustööga, kaasatakse inimesi erinevatele üritustele, haritakse üldsust, et ühiskond psoriaasihaigeid ei pelgaks. Vaata lisa www.epsol.ee