Tervise Arengu Instituut (TAI) uuris esmakordselt puukide levikut pealinna parkides, puhkealadel ja kalmistutel ning tulemused näitasid, et puugid on võimelised kohanduma ka eluks linnatingimustes. Kõikidest leitud puukidest keskmiselt 35% oli vähemalt ühe haigustekitaja kandja.
Uuringu viis TAI läbi 2018. aastal, mil uuriti kokku Tallinnas 17 ala koondpinnaga üle 11 000 ruutmeetri. Puuke leidus 13 alal ning kokku koguti 997 puuki. Seejärel uuriti puuke nii puukentsefaliidiviiruse ja puukborrelioosi põhjustavat Borrelia bakterite, kui ka teiste Eestis esinevate puukidega ülekantavate haigustekitajate suhtes.
Kõige suurem keskmine puukide arvukus oli Eesti Vabaõhumuuseumis, Tallinna Loomaaias ning Pirita-Lükati terviseradadel – vastavalt 22,2; 25,9 ja 10,3 puuki 100 ruutmeetri kohta. “Need on suuremad näitajad kui mõne Saaremaa paiga omad. Samas hästi hooldatud, madalalt niidetud muru ning teedega ümbritsetud paikades, kus oli vähe varju, oli puukide arvukus tunduvalt väiksem või ei esinenud neid üldse,” selgitas TAI viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller.