Puust ja punaseks: gripp ja COVID-19 – mis neil vahet on?

Arstid soovitavad praegusel ajal igasuguste ägedate hingamisteede põletiku sümptomite ja ka palaviku korral kahtlustada uut koroonaviirust ning selle välistamiseks teha koroonaproovi.Foto: Shutterstock

Lisaks koroonaviiruse põhjustatavale haigusele COVID-19 on olemas teisigi hingamisteede viirushaiguseid, mis tekitavad nohu, köha, kurguvalu, palavikku ning muid sarnaseid haigusnähtusid. Üks vastikumaid ja tuntumaid neist on gripp, mis ringleb Eestis enamasti oktoobrist maini ehk hooaeg on kohe-kohe ukse ees.

Kas ilma vastava analüüsita saab teha vahet, kas oled enesele külge haakinud gripi või koroonaviiruse? Kas gripisüsti tegemiseks on olemas eriti hea aeg? Kui gripisüst on tehtud, kas siis võib gripp ikka külge hakata ja kas gripivaktsiin kaitseb pisut ka koroonaviiruse eest? Neile ja veel mõnele korduma kippuvale küsimusele andis Tervisegeeniuse jaoks vastused Confido meditsiinikeskuse arst dr Andreas Abel.

Kuidas teha vahet, kas piinab “tavaline” viirus või koroonaviiruse tekitatav haigus nimega COVID-19?

Pelgalt haigustunnuste järgi ei ole võimalik selgelt vahet teha, kas tegemist on uue koroonaviiruse või mõne teise hingamisteede põletikku põhjustava viirusega.

Seetõttu kehtib soovitus, et praegusel ajal tuleks igasuguste ägedate hingamisteede põletiku sümptomite ja ka palaviku korral kahtlustada uut koroonaviirust ning selle välistamiseks lasta teha koroonaviiruse proov.

Kas gripp ja COVID-19 levivad sarnaselt või on erinevusi?

Nii gripiviirused kui uus koroonaviirus on piisknakkused. See tähendab, et enamasti toimub nakatumine siis, kui viiruseosakesed on nakatunud inimeselt levinud näiteks köhimise, rääkimise, aevastamise teel süljega õhku või pindadele ja sattuvad sealt omakorda teise inimese hingamisteedesse.

Missugused meetmed lisaks kaitsemaskile, käte pesemisele, distantsi hoidmisele aitavad kaitsta end gripi ja ka teiste viiruste vastu?

Kõige tähtsam ongi korralik kätehügieeni, nn köhaetiketi ja sotsiaalse distantseerumise reeglite järgimine. Haigussümptomite ilmnemisel või teadaoleval kontaktil koroonaviiruse haigega tuleb jääda kohe koju ning vältida kokkupuuteid teiste inimestega.

Üldiselt aitab kõikide viirushaiguste vastu võidelda korras tervis ja immuunsüsteem. Alati on soovitatav regulaarne liikumine värskes õhus, tervislik ja mitmekülgne toitumine, juba olemasolevate krooniliste haiguste hea kontroll (nt vererõhk, astma). Sellisel juhul on haigestumise tõenäosus väiksem ning ka haigestudes on oht komplikatsioonideks väiksem.

Kas gripivastase kaitsesüsti tegemiseks on olemas kõige efektiivsem aeg või võib selle lasta teha ükskõik millal?

Gripivaktsiini on kõige mõistlikum teha oktoobris-novembris, mil nn gripihooaeg pole veel pihta hakanud ja siis on kaitse olemas nii-öelda kogu gripihooajaks. Loomulikult kui süst on varem ununenud, siis tasub vaktsineerida ka hiljem kui oktoobris-novembris, sest hooaeg kestab kevadeni välja.

Kui gripivaktsiini saanul tekivad gripilaadsed haigussümptomid, kas siis võib kahtlustada, et tegemist on koroonaviirusega? Või võib kaitsesüstitu siiski nakatuda grippi ja haigus lihtsalt ilmneb pisut kergemal kujul?

Praegusel ajal tuleks igasuguste ülemiste hingamisteede haigussümptomite korral kahtlustada esimesena uut koroonaviirust ja see vastava analüüsiga välistada.

Gripivaktsiin ei taga täielikku kaitset gripi vastu. Gripivaktsiiniga on reeglina võimalik lastel ja tööealistel tervetel inimestel vältida umbes 5.–8. gripijuhtu 10-st, eakatel inimestel umbes iga teist grippi haigestumist. Vaktsineerimine aitab vähendada ka gripi võimalikke raskeid komplikatsioone.

Kas gripisüst kaitseb ka koroonaviiruse vastu?

Gripisüst ei kaitse koroonaviiruse vastu. Gripi põdemine võib aga nõrgestada inimese immuunsüsteemi ja seega ka kaitset teiste haiguste ning muuhulgas koroonaviiruse vastu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.