Rahulolu tervishoiusüsteemiga ei sõltu ainult teenuse kvaliteedist
Tervishoid.Foto: Shutterstock
Inimeste rahulolu tervishoiuga mõjutavad mitmed erinevad faktorid, nende hulgas rahulolu valitsuse ja demokraatiaga ning usaldus riigi institutsioonide vastu. Rolli mängivad ka indiviidi enda tervislik ja rahanduslik seis, selgub Tartu Ülikooli teadlaste uuringust.
Suurenev nõudlus tervishoiu teenuste järgi muudab aktuaalseks tervishoiu süsteemide hindamise. Eriti tähtis on tervishoiu toimetuleku hindamine piiratud ressursside tingimustes. Tervishoiusüsteemi rahulolu uuringud aitavad seda olukorda kaardistada.
Tartu Ülikooli teadlased Mare Ainsaar ja Oliver Nahkur võrdlesid rahulolu tervishoiusüsteemiga Euroopa riikides ja rahulolu mõjutavaid väliseid tegureid.
Näiteks on varasemad uuringud näidanud seost tervishoiu ja valitsusega rahulolu ning usaldusega poliitiliste institutsioonide vastu.
Uuringust selgus, et rahulolu tervishoiuga mõjutab tugevalt just inimeste üldine rahulolu ehk rahulolu erinevate ühiskondlikke institutsioonidega, seda sõltumata nende riigi tervishoiusüsteemi omapäradest.
Individuaalse ja institutsiooni rahulolu seosed. Ainsaar, M ja Nahkur, O (2019) põhjal. Autori joonis.
Varjatud rahulolu suurt mõju indiviidi rahulolule tervishoiuga on uurijate sõnul keeruline seletada.
Rahulolu sõltub keskkonnast
On võimalik, et oma roll on üleüldisel riigis valitseval keskkonnal ja selle optimismis või pessimismis kindla nähtuse suhtes, seejuures ka inimese üldisel mõtestatusel riigiorganite osas. Varasemalt on selline seos leidnud tõestust näiteks Eesti ja Slovakkia üleminekul eurole, kus rolli mängis üleüldine ühiskondlik optimism muutuse suhtes.
Seost tervishoiu ja ühiskondlike institutsioonide vahel on täheldanud ka varasemad uuringud. Eelnevalt on autorid näiteks leidnud, et Eestis ja veel 13 Euroopa Liidu liikmesriigis on kõige olulisem tervishoiu hindamisel rahulolu valitsusega.
Seega on kõikides uuritud riikides riikliku tervishoiusüsteemiga rahul eelkõige need inimesed, kes on rohkem rahul ka riigi valitsuse ja demokraatiaga ning usaldavad riiklikke institutsioone rohkem.
Veel mõjutab rahulolu tervishoiuga ka rahulolu enda eluga. Rahulolu sõltub aga inimese majanduslikust ja tervislikust seisust.
Suurt rolli mängivad teisedki teenuse kvaliteediga otseselt mitte seotud tegurid, näiteks erinevad sotsiaal-demograafilised faktorid, nagu vanus, haridus- ja elatustase, mis mõjutavad inimeste rahulolu kujundades nende ootusi teenusele.
Oluline on ka see, kui hea tervise juures arvavad inimesed end ise olevat. Inimesed, kes leiavad, et nende tervis on pigem halb, hindavad ka süsteemi negatiivsemalt, samas kui enda arvates tervemad kodanikud on vastavalt aga rahulolevamad.
